Kursus toimub koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koolituskeskusega.

Arhailine tikand


Registreerun

Juhendaja: Lembe Maria Sihvre

Toimumise aeg: 28. november, 5. ja 12. detsember 2017  kell 17.30 - 19.45. Kursuse maht on 9 ak/h ning osalustasu 45.- €

Toimumispaik: Allikamaja, Lühike jalg 6a, Tallinn.
Täiendav info: katli@folkart.ee


Taimeaineline Mulgi tikand esines sõbadel, puusapõlledel, põlledel, mulgirättidel ja suurättidel. Tikkimiseks kasutati kodukedratud jämedat lõnga, seetõttu oli ka tikand jämedakoeline. Lõngu värviti kodusel teel saadud taimevärvidega.

 

Värvigamma koosnes põhitoonidest: kollane, punane, sinine, roheline. Roheline värv sümboliseeris maad, kasvavaid taimi, aga ka surma. Sinine tähistas taevast ja mõtlemist. Tumeroheline ja tumesinine annavad tikandile põhitonaalsuse. Punast — maa, vere, tule ja armastuse värvi — ja kollast kui päikesevalguse tähist kasutatakse rohkem värvilaikudena. Tavapäraselt olid värvilised motiivid piiratud tumesinise lõngaga.  Tikkimiseks kasutati vars-, sämp-, ahel-, rist-, ristik-, madal- ja mähkpistet.

Enamasti on tikandite motiivid abstraktse stilisatsiooniga ja piir geomeetriliste ja taimeliste vormide vahel on vaid aimatav. Ajastu ornamendikunstile iseloomulikult on tikandite motiivid enamasti ümbritsetud kontrastvärvuses topeltkontuuridega, mis sageli on gootipäraselt sämbuliste servadega.

Keskaegset laadi meenutavad ka tikandite kompositsioonivõtted. Oma ülesehituselt sarnaneb tikand keskaegsele kiriku seinamaalidele või vitraažidele. Tikandite lähtealuseks on keskaegsed sümboolse alltekstiga sakraalmotiivid, mis on põhjustatud kiriku olulisusest igapäevaelus. Ristiusus sümbolid on tikandis põimunud esiajalooliste maagiliste märkidega.  Neid loeti õnne toovateks ja kaitset pakkuvateks märkideks.

 Vunder 1992