Eesti koekirjalised sukad

Juhendab Anu Pink. Käsitööõpetaja ja pärandtehnoloogi haridusega Anu Pink töötab
Saara Kirjastuses käsitööraamatute toimetaja ja projektijuhina ning tegeleb Eesti silmuskudumise ajaloo ja töövõtete uurimise ja õpetamisega.

Toimumise aeg: 3. detsember 2017 kell 10.00-16.00. Kursuse maht 8 ak/h ning osalustasu 48.- €.
Toimumispaik: Allikamaja, Lühike jalg 6a, Tallinn.
Registreerumine katli@folkart.ee.

Möödunud aastasaja alguseni kudus iga naine endale sukad ise. Aja jooksul on olud muutunud, sukki koovad masinad ja isegi sõna sukk tähendus on teine. Vanasti ulatusid sukad vaid põlvini, meie nimetaksime neid nüüd põlvikuteks. Rõiva ja ka sukamood oli kihelkonniti erinev, kõige suuremaid sarnasusi võib leida valgetel koekirjalistel sukkadel, mida kooti peaaegu kõikjal Eestis. Need pitsilised või vikeldatud sukad tehti sageli pulmadeks või kirikusukkadeks.

Võib ehk küsida, milleks peaks keegi tänapäeval käsitsi sukki või sokke kuduma. Aga seetõttu, et sukakudumine on lihtsalt väga mõnus tegevus ja käsitsi kootud põlvikud on pilkupüüdvalt moekad ka täna. Rääkimata sellest, et käsitsi kootud sukad kuuluvad iga rahvarõivakomplekti juurde.

Koolitusel tutvume vanade koekirjaliste sukkadega, teeme täpselt oma jalale vastava sukalõike ja õpime kuduma erinevaid tehnilisi võtteid, mida sukakudumise juures vaja läheb.

Koolitus on mõeldud neile, kes oskavad kududa.

Vajalikud töövahendid: metallist sukavardad nr 1,5 või 1,75, valge kahekordne maavillane lõng 8/2, pikem joonlaud, mall, pliiats, kalkulaator ja mõõdulint.