Kursus toimub koostöös Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koolituskeskusega.

KAAPOTKLEIDI VÕI -KOSTÜÜMI ÕMBLEMINE

Registreerun

Kübe Koppelmann


Aeg Teisipäeviti kell 17.30 - 20.30

8., 15., 29.. oktoober, 12., 19. november 2013.a.
Maht 20 akadeemilist tundi
Hind 70 EUR


Kursus toimub Rahvarõiva Nõuandekojas, Pikk 15

Kaapotkleit on kaunis!

Taljes piha ja hästi avara seelikuosaga kleit oli Euroopas moes 19. sajandi keskpaigas. Inglise kuninganna Viktoria ja prints Albert olid kiindunud Šotimaasse ning tõid moodi ruudulise kanga. Kõrgseltskond kandis ruudulist kahisevat tafti või ruudulist õhulist siidkangast.
Eestimaal oli kaapotkleit üleminekurõivas rahvarõivalt linnamoele. Kodukootud materjal ning külaõmblejate töö andsid kleitidele talurahva rõivastusele omase ilme, oli 19. saj III veerandil kasutusel Põhja-Eestis, vähem Lääne-Eestis. Kaapotkleit: pikkade varrukatega keha ümber liibuva pihaga ja avara kroogitud või volditud seelikuosaga kleit. Õmmeldi enamasti ruudulisest või põikitriibulisest poolvillasest või linasest riidest. Abileunaine kandis kaapotkleiti koos põlle ja pottmütsiga, vallalised tüdrukud olid paljapäi.
Kaapotkleidi jaoks kulub riiet parasjagu: seelikuosale 4 kangalaiust + pihaosa, kuid seda on lihtne õmmelda ja mugav kanda.
Puuvillasest materjalist kleiti on lihtne pesta ning see sobib veidi pidulikumaks kodurõivaks.

Juhendaja Kübe Koppelmann on lõpetanud 1984.a. Tallinna Kergetööstustehnikumi naiste ja laste kergete rõivaste konstrueerimise ja modelleerimise eriala. Diplomitööna valmis Pöide naise rahvarõivakomplekt ARS -is tekstiiliosakonnas. Peale kooli lõpetamist asus tööle ARS -i tekstiiliosakonda rahvarõivaste õmblejana. Sellest ajast pärinevad juhendaja põhiteadmised rahvarõivaste ja nende valmistamise kohta. Oli au töötada koos selliste kolleegidega nagu Silvi Allimann, Silvi Vinkel, Silja Nõu, Vilve Jürisson, Reet Saarma ja veel paljude teistega.
Juhendanud kursuseid Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu koolitusekeskuses ning Rahvakultuuri Arendus ja Koolituskeskuses.

Kübe Koppelmann töötas ARS -s kokku 8 aastat ja on rahvarõivaste valmistamisega tegelenud vahelduva eduga kuni tänase päevani, sest nagu ta ise ütleb: „ Ei saa olla neid tegemata...“