Häädemeeste naine

Ehted

Ümber kaela olid igapäevaselt klaas- või kivihelmestest helmekeed ehk kurguhelmed. Kurguhelmeid kantakse tihedalt ümber kaela ja need paistavad kaelusest vaid osaliselt välja (püstkrae puhul ei paista üldse välja), sest on pigem talisman kui ehe. Kurguhelmed võivad olla ühe- või mitmerealised. Helmed olid 18.-19. sajandil peamiselt klaasist, varem kivist (erinevad kristallid) ERM A 509:6179 või merevaigust. Klaashelmed võivad olla erinevat värvi ja erineva kujuga: ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid) ERM A 509:6154 või soonitud (kruvilised). Kurguhelmed pandi tüdrukule peale sündimist kaela ja sellega läks naine ka hauda. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad. Hiljem täiendati keed tähtpäevade kingitustena.
Särgi kaelus kinnitati kas nööri või hõbedast (ka vasest)  vitssõlega AM_8212 E 533:1.
Kaela seati piduülikonnaga rinnale ulatuvad helmekeede read kaelarahadega. Need on riietuse peale hästi nähtavale seatud. Kaelarahad olid kannaga rahad (hõbetaalrid ja –rublad), mida oli kee küljes tavaliselt üks, kolm või viis ning keesid oli kuni kolm rida. Rahasid kanti alati „näoga väljapoole“.
Lisaks võis pidulikul puhul rinnale seada hõbedast 8-10 cm läbimõõduga kuhiksõle (vt Lisa 1 teksti lõpus) või 4-6 cm läbimõõduga hõbedast ERM 2948 või vasest preesi ERM 2949.
Talurahva abielusõrmus oli hõbedast või vasest vitssõrmus ERM 8517:1 (näidis Vändrast)  ja harisõrmuse erinevad tüübid: inglipeasõrmus (näidis Audrust) ERM 2807, kätega sõrmus ja õiemotiividega harisõrmus: ERM 2950, mida kandsid nii mehed kui naised.


 

Lisa 1

Kuhiksõlg (nr 57 Kattenbergi mustriraamatus)

Läbimõõt 7-11 cm, graveeritud ornament kolme õie ja krooniga, kuhik sujuva kumerusega. Foto (detail) ERM Fk 1087:11. Sobib Lääne-Eesti rahvariiete juurde.

 

Ehete teema: Jana Reidla