Naine Neiu Mees 

Halliste ja Karksi rahvarõivad

Lääne-Mulgimaa kihekonnad Halliste ja Karksi asusid Viljandimaa edelapiiril, piirnedes põhjas Kõpu ja Paistu, idas Helme ning läänes Pärnumaa Saarde kihelkonnaga. Mõlema kihelkonna lõunanaabriks oli Läti.
Kuna aastatel 1587-1877 moodustasid Halliste ja Karksi kaksikkihelkonna ja veel 19. sajandilgi moodustasid need kultuurilooliselt ühtse ja vanapärase Lääne-Mulgi rühma, siis seetõttu käsitletakse kahe kihelkonna rahvarõivaid koos.
Halliste-Karksi rahvarõivad olid 19. sajandi keskpaiku Lõuna-Eesti üldise arhailisuse taustal silmatorkavalt vanamoelised. Siin esines palju rõivaosi, mis mujal Eestis juba haruldased, kuid mis läänepoolsetele mulkidele olid veel vägagi iseloomulikud: valge pearätt, villane (sõba) ja linane (linik) õlakate, kokkuõmblemata vaipseelik (villast nimetati samuti sõba/sõuke ja linast pallapool), arhailise taimornamendiga puusapõll (küllerätt), kitsas vöökirjakujuline geomeetriline sukakiri, väga arhailise lõikega särk (ame) ja viimasega lõikelt sarnanev pikk-kuub (vammus, särk). Ka Halliste-Karksi meesterõivastus oli vanapärane ja eriilmeline: põuetaskutega särgid (kaukaga ame) ja pikad kroogitud tagaosaga püksid (keeruga kaldsa). Mujal olid need juba varem väga haruldaseks jäänud.
Kaua peeti Hallistes ja Karksis kinni pastlamoest ja pikalt säilis Hallistes ka väga vana kudumisviis – kõladega kudumine.