Kullamaa naine

Ehted

Ümber kaela olid igapäevaselt klaas- või kivihelmestest helmekeed (kurguhelmed) ERM A 509:6155. Kurguhelmeid kanti tihedalt ümber kaela ja need paistsid kaelusest vaid osaliselt välja (püstkrae puhul ei paista üldse välja), sest on pigem talisman kui ehe. Kurguhelmed olid ühe- või mitmerealised. Helmed olid 18.-19. sajandil peamiselt klaasist, varem kivist (erinevad kristallid) või merevaigust. Klaashelmed võivad olla erinevat värvi ja erineva kujuga: ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid) või soonitud (kruvilised). Kurguhelmed pandi tüdrukule siis, kui esimene hammas tuli, kaela ja naine kandis neid elu lõpuni. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad. Hiljem täiendati keed tähtpäevade kingitustena.

Kaela pandi piduülikonnaga helmekee või helmekeede read kaelarahadega. Need on riietuse peale hästi nähtavale seatud. Lisaks klaashelmestele võis kees olla ka hõbehelmeid (krõlle). Helmed olid lükitud traadile (näide Kirblast) ERM A 976:41, nii hoiab kee kaarekujulist vormi. Kaelarahad olid nii kodaratega rahad kui kannaga rahad (hõbetaalrid ja -rublad), mida oli kee küljes tavaliselt üks, kolm või viis. Kullamaal koosnes kaelarahade täiskomplekt ehk paater 12 rahast (alumises reas 5, keskmises 4 ja kurgu all 3). Seda said endale lubada jõukamad.
Lisaks võis pidulikul puhul rinnale seada 5-6 cm läbimõõduga hõbepreesi ERM A 509:615 või 7-9 cm läbimõõduga kuhiksõle (vt Lisa 1 teksti lõpus).
Sõrmused olid sel perioodil enamasti abielusõrmustena kasutatud vitssõrmus ERM 8517:1 (näidis Vändrast)  ja harisõrmuse erinevad tüübid: inglipeasõrmus, kätega sõrmus, ja õiemotiividega harisõrmus: ERM A 509:6990, mida kandsid nii mehed kui naised.


Lisa 1

Kuhiksõlg (nr 57 Kattenbergi mustriraamatus)

Läbimõõt 7-11 cm, graveeritud ornament kolme õie ja krooniga, kuhik sujuva kumerusega. Foto (detail) ERM Fk 1087:11. Sobib Lääne-Eesti rahvariiete juurde.



Ehete teema: Jana Reidla