Naine Mees

Lihula kihelkond

Lihula alev tekkis 13. sajandil feodaalilinnuse juurde, hiljem alev hävis, kuid ehitati uuesti üles ja oli keskajal üks suuremaid linnalisi asulaid. 19. sajandi teisel poolel oli Lihula alev kujunenud suureks kaupmeeste ja käsitööliste keskuseks. Seal sai teha suuremaid sisseoste - osta riidevärve, lõngu, kraase jms. Villatööstuses sai lasta kangast uhtuda, värvida lõnga või riiet. Alevis töötas ka hinnatud kullassepp Johann Fiedrich Baumann.

Lihula kihelkond asus Läänemaa lõunaosas, nüüdse Lihula linna ja valla alal (v.a. Kirbla ja Matsalu-Tuudi piirkond, muinaskihelkond hõlmas ka Kirbla). Lihula kihelkond piirnes Kirbla, Kullamaa, Vigala, Mihkli ja Karuse kihelkonnaga. Peamine liiklussoon oli Virtsu-Lihula-Risti maantee.

Kirbla ja Lihula kihelkondade rahvarõivad olid oma tegumoelt ja värvilahenduselt väga sarnased. Lihula eritunnuseks oli punane villane, värviliste lõngadega tikitud lilleline seelik. Rahvarõivad hakkasid tarvituselt kaduma alles 20. sajandi teisel veerandil.