Mihkli poiss

Nooremate laste riietuseks oli 19. sajandi keskel pikk särk. Soojal ajal käidi enamasti paljajalu, külmaga tõmmati jalga sukad ja pastlad. Jõukamates peredes kandis laps vanemate ülerõivaste eeskujul õmmeldud pikk-kuube ja käes kirjatud labakindaid.

Poisid said püksid jalga 10-11aastaselt. Esimesed pidulikud riided said poisid (ka tüdrukud) alles leeri ajaks. 

Mihkli poisi suveülikond koosnes mahamurtava kraega kurgu alt sõltustega kinnitatavast särgist, valgest linasest või sini-valgetriibulisest linasest riidest õmmeldud kintspükstest ja linasest vatist. Peas kanti punastest ja mustadest siiludest õmmeldud murumütsi. Jalas sinised, mustad või hallid villased sukad, mis kinnitati säärepaelaga põlve alt ning pastlad. Talvel kanti villasest kangast õmmeldud vatti ja kintspükse  ning pikk-kuube või kasukat. 


Kasutatud allikad:

Ellam, H. 2014. Vanasti kandsid ka poisid kleite. Raplamaa Sõnumid, 30. aprill, 18.
Kaarma, M. Voolmaa, A. 1981. Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat, lk 315-316.
Tõnurist, I. 2003. Rahvarõivakandja abiline. OÜ Vali Press.

Teksti koostas: Liivi Vainu
Teksti retsenseeris: Igor Tõnurist