Noarootsi laps


LASTERIIDED

Kui Ruhnus ja Vormsil kandsid lapsed spetsiaalselt neile õmmeldud rõivaid, siis Noarootsis kandsid lapsed täiskasvanutega ühesuguseid riideid. Samas on arvatud ka, et Noarootsi lapsed kandsid tõenäoliselt Vormsi lastega sarnast riietust.

Imiku mähkmed olid Vormsil eredavärvilisest kollasest villasest (Lindström, 43) või poolvillasest riidest punase või sinise kandiga. Niimoodi mähiti last u ühe kuu vanusena. Lapse müts, barnmüss (ERM A 287:4), dopmiss (Heikel, 475) tehti punasest või sinisest villasest riidest. Lõikelt koosnes see kolmest osast: 1 keskmisest ja kahest küljetükist. Mütsi äär kaunistati värvilise kandi ja selle külge õmmeldud volangiga. Lisaks ilustati müts veel kard- ja siksakpaeltega. Nurkades rippusid värvilised (tavaliselt punased) paelad lõua alla sidumiseks (ERM A 509: 5332).
Tüdrukud kandsid kollase-mustratriibulist villast kleiti, rokk, mille seelikuosa kroogiti kollase lühikese kimonolõikelise pihiku külge. Pihik õmmeldi ka punase-sinise-rohelisetriibulisest riidest (ERM A 509:2073). Seljapealne ja varrukasuud tehti punasest riidest. Kaelaava kanditi punase, selja kohal sinise riidega. Pihik suleti seljal nööpide ja värvilisest lõngast aasadega, mis olid kleidi külge õmmeldud punase villase lõngaga (ERM A 509:2018). Kodus käidi ka lihtsates särgikestes. 6–7aastane tüdruk kandis juba oma ema rõivastega sarnaseid riideid.
Väikestele poistele, kellel veel pükste kandmise õigust polnud, õmmeldi sinisest või kollasest riidest kleidikesed nagu tüdrukutelegi. Heikeli andmetel olid poiste kleidid sirgelõikelised (ilma pihikuta). Oma „kukepüksid“ saadi 3–4aastaselt.
Jalas kandsid tüdrukud samasuguseid punaseid sääriseid, valgeid sokke ja pastlaid nagu naisedki. Suvel käidi ka paljajalu.
Kaela seoti punane rätik, seeliku ümber aga villane vöö, barnlind (ERM 509:5403).