Saarde naine

Ehted

Ümber kaela olid igapäevaselt klaas- või kivihelmestest helmekeed ehk kurguhelmed. Kurguhelmeid kanti tihedalt ümber kaela ja need paistsid kaelusest vaid osaliselt välja, sest on pigem talisman kui ehe. Kurguhelmed olid ühe- või mitmerealised. Helmed olid 18.-19. sajandil peamiselt klaasist, varem kivist (erinevad kristallid), näide Häädemeestelt ERM A 509:6179 või merevaigust. Klaashelmed võivad olla erinevat värvi ja erineva kujuga: ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid) või soonitud (kruvilised). Kurguhelmed pandi tüdrukule peale sündimist kaela ja neid kandis naine elu lõpuni. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad. Hiljem täiendati keed tähtpäevade kingitustena.
Särgi kaelus kinnitati kas nööri või hõbedast ERM 13708 (ka vasest)  vitssõlega või 4-6 cm läbimõõduga hõbedast või vasest preesiga ERM A 30:23.
Kaela pandi piduülikonnaga rinnale ulatuvad helmekeede read, mille külge võis panna kaelarahasid. Kaelarahad olid kannaga rahad (hõbetaalrid ja -rublad), mida oli kee küljes tavaliselt üks, kolm või viis ning keesid oli kuni kolm rida. Rahasid kanti alati „näoga väljapoole“.
Lisaks võis pidulikul puhul rinnale seada hõbedast 8-10 cm läbimõõduga kuhiksõle (vt Lisa 1) või suure preesi (vt Lisa 2).
Talurahva abielusõrmus oli hõbedast või vasest vitssõrmus ERM A 30:19 ja harisõrmuse erinevad tüübid: inglipeasõrmus, kätega sõrmus, „kõikenägeva silmaga“ ERM A 19:14 ja õiemotiividega ERM A 578:213 harisõrmus, mida kandsid nii mehed kui naised.


Lisa 1
Kuhiksõlg (nr 57 Kattenbergi mustriraamatus)

Läbimõõt 7-11 cm, graveeritud ornament kolme õie ja krooniga, kuhik sujuva kumerusega. Foto (detail) ERM Fk 1087:11. Sobib Lääne-Eesti rahvariiete juurde.


Lisa 2

Suur prees (nr 24 Kattenbergi mustriraamatus)

Läbimõõt ca 8-9 cm, puntsitud ornamendiga. Foto (detail) ERM Fk 1087:7. See on nn Põltsamaa tüüpi suur prees, mida on kantud ka Pärnumaal ja Mulgimaal kuhiksõle asemel.


Ehete teema: Jana Reidla