Vigala tüdruk

Laste põhiliseks rõivaesemeks oli 19. sajandi keskel pikk linane särk. Tüdruku särgile seoti peale kirivöö, siis pidi tüdruk kasvama ilusa peene pihaga. Soojal ajal käidi enamasti paljajalu, külmaga tõmmati jalga sukad ja pastlad. Jõukamates peredes kandis laps vanemate ülerõivaste eeskujul õmmeldud pikk-kuube. Lapsed kandsid käes kirjatud labakindaid ja pähe seoti rätik. Juba lapseeas kandis tüdruk kaelas helmekeed.

Tüdruk sai seeliku selga alles leerieas 16-18-aastaselt. Seejärel võis end ehtida juba täiskasvanute moodi.

Neiu rõivastusse kuulusid 19. sajandi keskel: särk, seelik, kirivöö, rätik, pikk-kuub, pärg, sukad, sukapaelad, jalanõud ning ehted.

 

Kasutatud allikad:

Ellam, H. 2014. Vanasti kandsid ka poisid kleite. Raplamaa Sõnumid, 30. aprill, 18.
Kaarma, M. Voolmaa, A. 1981. Eesti rahvarõivad. Tallinn: Eesti Raamat.
Tõnurist, I. 2003. Rahvarõivakandja abiline. OÜ Vali Press.

Teksti koostas: Liivi Vainu
Teksti retsenseeris: Igor Tõnurist