Äksi mees

Äksi mehe rõivastuse osad olid särk, kintspüksid, pikk-kuub, vöö, vatt, kaapkübar, sukad, säärepaelad, jalanõud.

Särk

Meeste särk oli õmmeldud peenest valgest linasest kangast.

Särgid olid T-kujulise kaelaava ja piki õlgu õmmeldud õlalappidega, värvlitega varrukad koguti päras volti, suus värvli külge kurdu. Käele suurema liikumisvabaduse andmiseks õmmeldi kaenla alla nelinurkne kaenlalapp. Kaelaava äär kroogiti ja õmmeldi külge laiem mahapööratav krae.

Meeste särkide kaunistused olid tagasihoidlikud, peamiselt olid ainult valge linase niidiga  tikkepisteread õlalappidel ja varrukavärvlitel. Värvlid kinnitati  niidist valmistatud nööbi ning nööbiaasaga. 

Püksid

Äksi mehed kandsid põlvpükse, mis talvel olid enamasti potisinisest villasest riidest. Jõukamad kandsid pidulikul puhul seemisnahast ehk pukinahast  pükse. Nahk osteti linnast. Lõikelt olid nahkpüksid samasugused kui riidest püksid. Suvel kanti igapäevaselt takuseid kesapükse või linaseid pükse.

Püksid olid täislakaga ehk mõlemast ülanurgast nööbitavad. Harvemini õmmeldi poollakaga pükse – need avanesid ainult ühest ülanurgast. Püksisääred ulatusid põlvini, värvli jagu jäi allapoole põlve.

Pükste sääreotstes olid 2 sõrme laiused värvlid. Värvli mõlemas otsas olid nööpaugud, millest käis läbi värviline säärepael - kalasabapael. Paelaga tõmmati värvli otsad vaheliti ja seoti värvel suka peale paelaga ümber jala kinni. Pael seoti ka üks kord ümber sääre värvli pealt. Paelast tehti jala kõrvale aasad ja otsad jäid tupsudega rippuma.

Vatt

Äksi mehe vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis – keset selga oli õmblus. Hõlma- ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise voldiga vatid.

Vatil oli peal kitsas püstkrae, hiljem tehti ka mahapööratud kraesid. Vatt käis eest vaheliti kinni, oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Põhja-Tartumaal tehti suveks ka valgeid linaseid vatte, mis lõikelt sarnanesid villastega.

Pikk-kuub

Täisvillasest toimsest mustjaspruunist vanutatud kangast pikk-kuued olid põhiliseks sooja andvaks ülerõivaks, hõlmad kinnitati vööga. Kuube kanti aasta läbi, talvel tõmmati pikk-kuub kasuka peale.

19. sajandil kanti Tartumaal händadega kuubesid, millel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, nii et vööjoonelt algavad voldid ehk hännad jäid selja taha. Hännad pressiti voldikimpudeks. Meeste pikale kuuele õmmeldi püstkrae.

Kuue pikkus oli poolde säärde ja allapoole.

Meeste kuued olid kaunistusteta.

Kasukas

Lambanahksed kasukad sarnanesid lõikelt riidest ülerõivastega ning olid sama pikad kui kuued.

Vööd

Meeste üleriideid kinnitas ja kaunistas lai villane vöö, kasutati kas võrkvööd või telgedel kootud vöid, ostukaubana levisid kamlotvööd. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:7)

Vööd olid ligi 3 meetrit pikad. Kandmis- ja sidumisviis on kõigil laiadel tekstiilvöödel ühesugune. Vöö sidumist alustati eest keskelt, viidi otsad taha ja toodi taas ette, ristates need kõhul. Vöö otsi ei sõlmitud, vaid poetati vöö alt läbi ning jäeti külgedele rippu. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:samas)

ERMi kogudes on Äksi kihelkonnast  kaks võrkvööd ERM 6925 ja ERM 4256. 

Peakatted

Meeste kõige pidulikum peakate oli ühtlase laiusega silindrikujulise rummuga mustast vildist kaapkübar. Tööd tehes kanti suvisel ajal õlgedest punutud kaabut.

Talvel kanti nahast mütsi.

Sukad. Säärepaelad. Jalanõud

Põlvpükstega kanti pikki vikkelsukki, need olnud lambavalged ,-hallid, -mustad. Sukad ulatusid üle põlve püksi alla. Sukad kinnitati ülevalt äärest ümber jala säärepaeltega. paelaotsad pisteti püksi sääreotsa värvli aukudest läbi ning kinnitati jooksvasse sõlme. Säärepaelad palmitseti värvilistest villastest lõngadest kalasabatehnikas.

Jalas kanti pidupasteldena mustaks pargitud pastlaid. Kujult olid pastlad tömbi ninaga ja kroogitud ninapealsete nn tippudega. Parknahast tippudega pastlad püsisid piduliku jalanõuna 19. sajandi lõpuni. Paelu sidudes tehti labajala peale rist ning pastlapaelad seoti kinni pahkluu kohal või siis ristati põlvini ja paelad kinnitati põlve all.

 

KASUTATUD ALLIKAD:

1)     Kaarma, M; Voolmaa, A Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981

2)     Raudsepp, A; Arold, P, Rahvarõivaste valmistamise juhend. Palamuse mees. Tartu 2013

 

Teksti koostas: Meeli Lõiv
Retsenseeris: Reet Piiri