Kolga-Jaani naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. Muinasaegsed helmekeed koosnevad kristallidest, merevaigust ja kaurikarpidest, näidis Kambjast: ERM A 457:57. 18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida. ERM A 424:20. 19. sajandi teisel poolel tulid kasutusele ka õhukesest klaasist kuuseehteid meenutavaid sädelevad helmed, mida nimetati siidihelmed. VM VM 743 E 2605

Särgi kaelus kinnitati vitssõlega ERM A 446:1154, mida kandsid nii mehed kui naised.

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur madal kuhiksõlg ERM A 550:69. Kuhiksõle asemel võis keset rinda olla suur prees, läbimõõduga 7-10 cm ERM 13976.

Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee, mis ulatus sõle või preesi peale. Kee küljes võis rippuda kannaga raha või kodarraha ERM 14120. Keskajast kuni uusajani on kasutusel olnud ka hõbehelmed. ERM 14153/1-15

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust AM_14159:2 E 857:2, plaadiga sõrmust ERM 13962, rombikujulise kaunistusmotiiviga sõrmust ERM A 446:1189 ja harisõrmust ERM 13973.

Ehete teema: Jana Reidla