Kõpu naine

Ehted

Ümber kaela olid igapäevaselt klaas- või kivihelmestest helmekeed, mis on pigem talisman kui ehe. Helmed olid 18.-19. sajandil peamiselt klaasist, varem erinevatest kristallidest ERM A 171:8, kaurikarpidest ja merevaigust ERM 5858. Klaashelmed olid erinevat värvi ja erineva kujuga: ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid) või soonitud (kruvilised) ERM 5880. Kurguhelmed pandi tüdrukule peale sündimist kaela ja sellega läks naine ka hauda. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad. Hiljem täiendati keed tähtpäevade kingitustena.
Särgi krae kinnitati kurgu alt hõbedast vitssõlega ERM 5799:1.

Pidulikul puhul seati rinnale suur prees ERM A 509:6014 või kuhiksõlg. Kuhiksõled on 6-10 cm läbimõõduga, vt Pärnu kullassepp S. G. Nageli valmistatud kuhiksõlg ERM A 509:7236.
Kaela seati piduülikonnaga helmekee kaelarahadega või hõbekett kaelarahaga ERM A 509:6797. Pikad kaelaehted ulatusid sõle või preesi peale.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust ja harisõrmust ERM 5848.


Ehete teema: Jana Reidla