Kursi mees

Kursi mehe rõivastuse osad olid särk, kintspüksid, pikk-kuub, vöö, vatt, kaapkübar, sukad, säärepaelad, jalanõud.

Särk

Meeste särk oli õmmeldud peenest valgest linasest kangast.

Särgid olid T-kujulise kaelaava ja piki õlgu õmmeldud õlalappidega, värvlitega varrukad koguti päras volti, suus värvli külge kurdu. Käele suurema liikumisvabaduse andmiseks õmmeldi kaenla alla nelinurkne kaenlalapp. Kaelaava äär kroogiti ja õmmeldi külge laiem mahapööratav krae.

Meeste särkide kaunistused olid tagasihoidlikud, peamiselt olid ainult valge linase niidiga  tikkepisteread õlalappidel ja varrukavärvlitel. Värvlid kinnitati  niidist valmistatud nööbi ning nööbiaasaga.

Meeste särgi rinnalõhik kinnitati krae alt väikese vitssõlega. Tavaliselt õmmeldi särgile rinnalõhiku ülaossa ka paelad, sõltused, millega särgikaelus kokku tõmmati.

ERMis Kursi mehe särke säilinud ei ole.

Püksid

Kursi mehed kandsid põlvpükse, mis talvel olid enamasti potisinisest villasest riidest. Jõukamad kandsid pidulikul puhul seemisnahast ehk pukinahast  pükse. Nahk osteti linnast. Lõikelt olid nahkpüksid samasugused kui riidest püksid. Suvel kanti igapäevaselt takuseid kesapükse või linaseid pükse.

Püksid olid täislakaga ehk mõlemast ülanurgast nööbitavad. Harvemini õmmeldi poollakaga pükse – need avanesid ainult ühest ülanurgast. Püksisääred ulatusid põlvini, värvli jagu jäi allapoole põlve.

Pükste sääreotstes olid 2 sõrme laiused värvlid. Värvli mõlemas otsas olid nööpaugud, millest käis läbi värviline säärepael - kalasabapael. Paelaga tõmmati värvli otsad vaheliti ja seoti värvel suka peale paelaga ümber jala kinni. Pael seoti ka üks kord ümber sääre värvli pealt. Paelast tehti jala kõrvale aasad ja otsad jäid tupsudega rippuma.

Vatt

Kursi mehe vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis – keset selga oli õmblus. Hõlma- ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise voldiga vatid.

Vatil oli peal kitsas püstkrae, hiljem tehti ka mahapööratud kraesid. Vatt käis eest vaheliti kinni, oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Vattidele on iseloomulikud kaarjalt või kantis lühemaks lõigatud vilisnurkadega hõlmad. Põhja-Tartumaal tehti suveks ka valgeid linaseid vatte, mis lõikelt sarnanesid villastega. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:4)

Kursi kihelkonnast vatte ERMi kogudes ei ole.

Pikk-kuub

Täisvillasest toimsest mustjaspruunist vanutatud kangast pikk-kuued olid põhiliseks sooja andvaks ülerõivaks. Hõlmad kinnitati vööga. Kuube kanti aasta läbi, talvel tõmmati pikk-kuub kasuka peale.

19. sajandil kanti Tartumaal händadega kuubesid, millel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, nii et vööjoonelt algavad voldid ehk hännad jäid selja taha. Hännad pressiti voldikimpudeks. Meeste pikale kuuele õmmeldi  püstkrae.

Kuue pikkus oli poolde säärde ja allapoole.

Meeste kuued olid kaunistusteta.

Kasukas

Lambanahksed kasukad sarnanesid lõikelt riidest ülerõivastega ning olid sama pikad kui kuued.

Vööd

Mehed hoidsid pikk-kuue hõlmu koos ostetud kamlotvööga.

Tekstiilvööd olid ligi 3 meetrit pikad. Vöö sidumist alustati eest keskelt, viidi otsad taha ja toodi taas ette, ristates need kõhul. Vöö otsi ei sõlmitud, vaid poetati vöö alt läbi ning jäeti külgedele rippu. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:7)

ERMi kogudes on säilinud üks meeste helmestikandis kasukavöö ERM A 614:113 ja pikk-kuuele seotav kamlotvöö  ERM A 47:21.

Peakatted

Meeste kõige pidulikum peakate oli ühtlase laiusega silindrikujulise rummuga mustast vildist kaapkübar. Tööd tehes kasutati suviti õlest punutud kübaraid.

Talvel kanti karusnahast mütsi. Kursi kandist on teateid nelja kõrvaga lontmütsi kohta.

Sukad. Säärepaelad. Jalanõud

Põlvpükstega kanti pikki vikkelsukki, need olnud harilikult lambamustad. Sukad ulatusid üle põlve püksisääre alla. Sukad kinnitati ülevalt äärest ümber jala säärepaeltega. Meeste säärepaelad seoti ümber suka põlve alt ja püksisääre alt, kusjuures paelaotsad pisteti püksi sääreotsa värvli aukudest läbi ning kinnitati jooksvasse sõlme. Säärepaelad palmitseti värvilistest villastest lõngadest kalasabatehnikas.

ERMis on säilinud mitmeid Kursi säärepaelu.

Jalas kanti pidupasteldena mustaks pargitud pastlaid. Parknahast tippudega pastlad püsisid piduliku jalanõuna 19. sajandi lõpuni. Paelu sidudes tehti labajala peale rist ning pastlapaelad seoti kinni pahkluu kohal või siis ristati põlvini ja paelad kinnitati põlve all.

 

KASUTATUD ALLIKAD:

1)     Kaarma, M; Voolmaa, A Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981

2)     Raudsepp, A; Arold, P, Rahvarõivaste valmistamise juhend. Palamuse mees. Tartu 2013


 Teksti koostas: Meeli Lõiv
Retsenseeris: Reet Piiri