Laiuse mees 

Laiuse mehe rõivastuse osad olid särk, kintspüksid, pikk-kuub, vöö, vatt, kaapkübar, sukad, säärepaelad, jalanõud.

Särk

Meeste särk oli õmmeldud peenest valgest linasest kangast.

Särgid olid oli T-kujulise kaelaava ja piki õlgu õmmeldud õlalappidega, värvlitega varrukad koguti päras volti, suus värvli külge kurdu. Käele suurema liikumisvabaduse andmiseks õmmeldi kaenla alla nelinurkne kaenlalapp. Kaelaava äär kroogiti ja õmmeldi külge laiem mahapööratav krae. Meeste särgi pikkus oli umbes poolde reide.

Meeste särkide kaunistused olid tagasihoidlikud, peamiselt olid ainult valge linase niidiga  tikkepisteread õlalappidel ja varrukavärvlitel. Värvlid kinnitati  niidist valmistatud nööbi ning nööbiaasaga.

Meeste särgi rinnalõhik kinnitati krae alt väikese vitssõlega. Tavaliselt õmmeldi särgile rinnalõhiku ülaossa ka paelad, sõltused, millega särgikaelus kokku tõmmati.

Püksid

Laiuse mehed kandsid põlvpükse, mis olid enamasti potisinisest villasest riidest. Püksid olid täislakaga ehk mõlemast ülanurgast nööbitavad. Oli ka poollakaga pükse – need avanesid ainult ühest ülanurgast. Täislakk kinnitati kahe nööbiga värvli külge. Pükstel olid sagedasti laka all ka taskud. Vanematel pükstel taskud puudusid. Püksisääred ulatusid põlvini.

Pidulikul puhul kanti seemisnahast ehk pukinahast  pükse. Nahk osteti linnast. Lõikelt olid nahkpüksid samasugused kui riidest püksid.

Suvel kanti igapäevaselt takuseid kesapükse või sinise-valge triibulisi või ristilisi linaseid pükse.

Pükste sääreotstes olid 2 sõrme laiused värvlid. Värvli mõlemas otsas olid nööpaugud, millest käis läbi värviline säärepael - kalasabapael.

Eesti Rahva Muuseumis on üks paar valgeid linaseid kintspükse ERM 9359.

Vatt

Laiuse mehe vatt valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis – keset selga oli õmblus. Hõlma- ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise voldiga vatid.

Vatil oli peal kitsas püstkrae, hiljem tehti ka mahapööratud kraesid. Vatt käis eest vaheliti kinni, oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Vattidele on iseloomulikud kaarjalt või kantis lühemaks lõigatud vilisnurkadega hõlmad. Põhja-Tartumaal tehti suveks ka valgeid linaseid vatte, mis lõikelt sarnanesid villastega. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:4)

Pikk-kuub

Täisvillasest toimsest mustjaspruunist vanutatud kangast pikk-kuued olid põhiliseks soojaandvaks ülerõivaks, hõlmad kinnitati vööga. Kuube kanti aasta läbi, talvel tõmmati pikk-kuub kasuka peale.

19. sajandil kanti Tartumaal händadega kuubesid, millel olid kaarjalt seljale ulatuvad küljeõmblused, nii et vööjoonelt algavad voldid ehk hännad jäid selja taha. Hännad pressiti voldikimpudeks. Meeste pikale kuuele õmmeldi püstkrae.

Kuue pikkus oli poolde säärde ja allapoole.

Meeste kuued olid kaunistusteta. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:4)

1860.-1870. aastate paiku hakkasid mehed Laiusel kandma nn vene moodi kuubesid. Neil oli piht külgedel või nii seljal kui külgedel läbi lõigatud ja alumine osa tihedatesse kroogetesse kogutud. (Kaarma, Voolmaa. 1981:107)

Kasukas

Lambanahksed kasukad sarnanesid lõikelt riidest ülerõivastega ning olid sama pikad kui kuued.

Vööd

Meeste üleriideid kinnitas ja kaunistas lai villane vöö. Kasutati ostukaubana levinud kamlotvöid. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:7)

Tekstiilvööd olid ligi 3 meetrit pikad. Vöö sidumist alustati eest keskelt, viidi otsad taha ja toodi taas ette, ristates need kõhul. Vöö otsi ei sõlmitud, vaid poetati vöö alt läbi ning jäeti külgedele rippu. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:7)

ERMis: ERM A 613:106 (helmestikandiga reisikasuka vöö), ERM A 629:60 (Kurte, ostetud poevöö)

Peakatted

Meeste kõige pidulikum peakate oli ühtlase laiusega silindrikujulise rummuga mustast vildist kaapkübar.

ERMis: vildist kaapkübar ERM 9331 (malmkübar).

Sukad. Säärepaelad. Jalanõud

Põlvpükstega kanti pikki vikkelsukki, need olnud harilikult lambamustad või sinised. Sukad ulatusid üle põlve püksisääre alla. Säärepaelad seoti ümber suka põlve alt ja püksisääre alt, kusjuures paelaotsad pisteti püksi sääreotsa värvli aukudest läbi ning kinnitati jooksvasse sõlme. Säärepaelad palmitseti värvilistest villastest lõngadest kalasabatehnikas.

Jalas kanti pidupasteldena mustaks pargitud pastlaid. Kujult olid pastlad tömbi ninaga ja kroogitud ninapealsete nn tippudega. Parknahast tippudega pastlad püsisid piduliku jalanõuna 19. sajandi lõpuni. Paelu sidudes tehti labajala peale rist ning pastlapaelad seoti kinni pahkluu kohal või siis ristati põlvini ja paelad kinnitati põlve all. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:4)

Kindad

Meeste rõivastuse oluliseks täiendajaks olid kindad. Kinnastele omistatud kaitsevõime tõttu pandi mõnikord suvelgi villased kindad kätte, ka vöö vahele pistetult arvati neid kurja eemale peletavat. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:7)


KASUTATUD ALLIKAD:

1)     Kaarma, M; Voolmaa, A Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981

2)     Raudsepp, A; Arold, P, Rahvarõivaste valmistamise juhend. Palamuse mees. Tartu 2013


Teksti koostas: Meeli Lõiv
Retsenseeris: Reet Piiri