Maarja-Magdaleena naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. Muinasaegsed helmekeed ERM A 480:20 koosnesid kristallidest, merevaigust ja kaurikarpidest ERM A 479:25/1-13. Keskajast kuni uusajani olid kasutusel ka hõbehelmed (krõllid) ERM A 480:18/1-6.
18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida. Klaashelmed olid erinevat värvi ja erineva kujuga: ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid), näide Laiuselt ERM 9312 või soonitud (kruvilised), näide Kõpust ERM 5880.
Särgi kaeluses kandsid nii naised kui mehed vitssõlge ERM A 228:21. Kui kaelus kinnitati nööriga, võis sõlg ka ära jääda.

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale 6-10 cm läbimõõduga rõngassõlg, kuhiksõlg või prees, näidis Laiuselt ERM 3022.Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee või hõbekett, mis ulatus sõle või preesi peale. Keskajast uusajani kanti pika kee küljes ripatsina paatrit ERM A 480:11, uusajal kannaga raha või kodarraha.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust, rombikujulise kaunistusmotiiviga sõrmust ERM A 178:29 ja harisõrmust ERM A 632:29.


Ehete teema: Jana Reidla