Põltsamaa naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. Muinasaegsed helmekeed koosnevad kristallidest, merevaigust ja kaurikarpidest ERM A 553:56//1-13. 18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest ERM 19331. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida. ERM 19331
Kaelusekinnitusena on kantud südamekujulist sõlge ERM A 112:65.  Tavaliselt kinnitati särgi kaelus vitssõlega ERM 19329, mida kandsid nii mehed kui naised või väikse preesiga ERM A 92:3, mida kandsid ainult naised.
Rinnaehtena oli 19. saj Põltsamaal prees väga au sees. Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur prees (läbimõõduga 6-10 cm) ERM A 47:89 või suur madal kuhiksõlg ERM A 712:13.  Suur prees oli tavaliselt uushõbedast ehk alpakast (vase, tsingi ja nikli sulam) ERM A 112:40.

Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee, mis ulatus sõle või preesi peale. Kee küljes võis rippuda kannaga raha ERM A 424:124 või kodarraha ERM 19334.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust ERM A 84:3, plaadiga sõrmust ERM A 112:58 ja harisõrmust ERM A 296:9.


Ehete teema: Jana Reidla