Põlva mees

Põlva meesKomplekti valmistanud 2000. aastal Heli Raidla

* Särk ilma kaunistusteta, valgest poollinasest riidest, mahapööratud kraega. Alus:ERM A509:5074, Palamuse.
* Lakaga püksid valge- ja hallitriibulisest riidest. Alus: ERM A58:40, Hargla.
* Sukad. Alus: ERM 19254, Vastseliina.
* Vöö, palmitsetud villastest lõngadest. Alus: ERM A11:8 ja ERM 2607.
* Peas Haanja meistrite valmistatud kaapkübar, jalas pikkade nööridega pastlad.

Mehe ülikond koosnes särgist, pükstest, pihtkuuest ehk vammusest. Vesti kui uuemamoelist kehakatet siin ei esinenud. Ülerõivaks oli pikk-kuub (suursärk, pikk-särk), mis oli 19. sajandi esimesel poolel must, hiljem potisinine. Peakatteks oli kaapkübar. Talvel kanti kasukat ja talvemütsi. Nii suvel kui ka talvel kasutati ka linast rüüd.

Särgid

Särgid olid valmistatud valgest linasest riidest, enamasti igasuguse kaunistuseta, mahapööratud kraega. Kaelus kinnitati vitssõle, sõltuse või kaksiknööbiga. Varrukaotsad olid avasuuga või värvli ning kurdudega.

Kanepi, Põlva ja Räpina särgid olid pikemad. Mehed kandsid särki pükste peal. Särgi peale köideti kitsas kirivöötehnikas vöö või villastest lõngadest põimitud põimvöö. Mõlemad sõlmiti ees keskkohast veidi küljele – tava kohaselt abielumehed paremale, vallalised vasakule.

Nii meeste kui ka naiste särkide varrukad olid alati laiemad kui pealisrõivastel, siis keerati ülerõivast selga ajades särgi varrukad keerdu.

Püksid

Pikad püksid (kaatsad, kaltsad) õmmeldi linasest (takusest) või villasest riidest, kahest kitsavõitu säärest, milledele lisati jalgade vahele rombikujuline kiil. Pükste sääreotsad pandi sukkade sisse või mähiti jalarättidega ja seoti pastlapaeltega põlve alt kinni. Linased (takused) püksid olid valged või triibulised.

19. sajandi keskel tulid kasutusele nn lakaga põlvpüksid, mis siin kandis tehti pikemate säärtega.

Pihtkuued (vammused)

Pihtkuued (pihtsärgid) olid õmmeldud hallikast potisinisest villasest riidest, püstkrae ja kurguni haagitud kinnisega. Need on nn kolme lipiga vatid.

19. sajandi teisel poolel oli enamasti igas talus paaripangeline savipott, millesse koguti uriini. Seejärel hapendati uriini kolm päeva ja lisati sinekivi. Villa leotati selles segus pealt kõvasti suletud nõus soojas kohas. Iga päev segati üks kord. Nii hoiti nädal aega, siis pesti halb hais juurest, kedrati lõng ja kooti kangas. Uued riided haisesid veel mõnda aega.

Pikk-kuued, kasukad, rüüd

Kanepi, Põlva ja Räpina meeste pikk-kuued õmmeldi mustast toimsest täisvillasest riidest ja paksemaks muutmiseks riiet vanutati. Pikk-kuub, nagu nimetuski ütleb, oli pikk ja kõige pidulikum rõivastusese. Meeste pikk-kuubi üldiselt siin ei kaunistatud, v.a. Põlva kihelkonna Võru lähedastes külades, kus arvati Vastseliina mõju olevat.

Villane pikk-kuub, lambanahkne kasukas ja linane rüü olid lõikelt ühesugused.