Rõuge mees




Komplekti valmistas Ele Kõiv.
ERMi rahvarõivaste valmistajate kool 2009. aastal.


Mehe ülikond koosnes särgist, pükstest, pihtkuuest ehk vammusest. Vesti kui uuemamoelist kehakatet siin ei esinenud. Ülerõivaks oli pikk-kuub (suursärk, pikk-särk), mis oli 19. sajandi esimesel poolel must, hiljem potisinine. Peakatteks oli kaapkübar. Talvel kanti kasukat ja talvemütsi. Nii suvel kui ka talvel kasutati ka linast rüüd.

Särgid

Särgid olid valmistatud valgest linasest riidest, enamasti igasuguse kaunistuseta, mahapööratud kraega. Kaelus kinnitati vitssõle, sõltuse või kaksiknööbiga. Varrukaotsad olid avasuuga või värvli ning kurdudega.
Nii meeste kui ka naiste särkide varrukad olid alati laiemad kui pealisrõivastel, siis keerati ülerõivast selga ajades särgi varrukad keerdu.

Püksid

Pikad püksid (kaatsad, kaltsad) õmmeldi linasest (takusest) või villasest riidest, kahest kitsavõitu säärest, milledele lisati jalgade vahele rombikujuline kiil. Pükste sääreotsad pandi sukkade sisse või mähiti jalarättidega ja seoti pastlapaeltega põlve alt kinni. Linased (takused) püksid olid valged või triibulised.
19. sajandi keskel tulid kasutusele nn lakaga põlvpüksid, mis siin kandis tehti pikemate säärtega.

Pihtkuued (vammused)

Pihtkuued (pihtsärgid) olid õmmeldud hallikast potisinisest villasest riidest, püstkrae ja kurguni haagitud kinnisega. Need on nn kolme lipiga vatid.

Pikk-kuued, kasukad, rüüd

Meeste pikk-kuued õmmeldi mustast toimsest täisvillasest riidest ja paksemaks muutmiseks riiet vanutati. Pikk-kuub, nagu nimetuski ütleb, oli pikk ja kõige pidulikum rõivastusese.

Pikk-kuuele seoti vöö.

Villane pikk-kuub, lambanahkne kasukas ja linane rüü olid lõikelt ühesugused.