Rõuge naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale: ERM 13638. 18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest. Helmed võivad olla ümmargused, tahulised, torukujulised või soonitud. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida. Näidis Harglast: ERM A 509:6169
Särgi kaelus kinnitati hõbedast vitssõlega ERM 7118, mida kandsid nii mehed kui naised. Kui 19. saj II poolel hakati naiste särgikaelust paelaga kokku siduma kokku, siis kaotas vitssõlg naiste särgi kinnitusena oma funktsiooni. Särgi kaeluses on kantud ka südamekujulist sõlge (18. saj) ERM A 323:26.

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur kuhiksõlg. See pidi igal juhul ka üleriiete kaelusest välja paistma. Sõlg on järsult kõrge ning 13-17 cm läbimõõduga vt Urvaste kuhiksõlg ERM 2014 ja võib olla ka seto sõlgedele sarnase kahe peaga linnu kujutisega, vt Vastseliina kuhiksõlg ERM A 728:144.
Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee, mis ulatus servaga sõle peale.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti vitssõrmust, näidis Harglast: ERM A 26:1.


Ehete teema: Jana Reidla