Naine Mees Poiss Tüdruk

Setumaa


Setumaa asub Eesti kõige kagupoolsemas nurgas, piirnedes Venemaa ja Lätiga. Enne sõda oli Setumaal 11 valda ja Petseri linn. Praegu on Setumaa jagatud kolmeks: üks osa jääb Võrumaa, teine Põlva maakonna külge ja kolmas osa kontrolljoone taha Petseri rajooni. Piiriäärse alana on seal ka rahvarõivastel Vene kultuuri mõjutusi. Setude naabriteks on läbi aegade olnud suured rahvad (slaavlased, liivlased). Ääreala seisund on andnud võimaluse lisaks suurte naabrite kultuurimõjutustele säilitada setude algupäraseid kombeid. Setud on omapärase kultuuriga ja nende rahvarõivad on erisugused.

Punane ja valge on setu kultuuri põhivärvid, need on sügava tähendusega (Piho 2000). Värvidel oli rituaalne tähendus sünni-, pulma-  ja matusekombestikus. Setu rahvarõivad on oma põhivärvuselt valged, eriti domineerib valge vanemat tüüpi rahvarõivastes. Punases koloriidis ilmnevad muudatused alates 19. sajandi lõpust, mil tuli kasutusele nn riia lang. Seda sügavpunast peenvillast lõnga tõid setu kaupmehed Riiast. Koos värviga muutus ka materjal, puuvillane asendus villasega.  Ka rangelt geomeetriline ornament asendus taimornamendiga.  20. sajandil arenes sügavpunane kirsipunaseks ning lõpuks tumepunaseks. Värvimuutus toimus ka setu rahvarõivastes. Mida vanem on tekstiil, seda heledam ning mida hilisem, seda tumedam punane on selle ornament.