Setu poiss

Müts Pastlad Püksid Sukad Särk

Rahvakultuuri Arendus- ja Koolituskeskus
Eesti Rahva Muuseum
Tartu Rahvakultuuri Keskselts
Tartu Rahvarõivaste Valmistajate Kool
Autor: Sirje Ots
2009

Püksid

Poisid said esimesed püksid jalga kui jõudsid karjaseikka, umbes 6-8 aasta vanuselt. Väiksemad olid särgiväel.

 Käesoleva komplekti püksid on õmmeldud omakootud linasest kangast meeste pükste lõike järgi. Vöökohal on 2,2 cm laiune värvel ja selles linane palmitsetud nöör pükste kinnitamiseks.

 Püksiriie on kootud vanaema kedratud linasest ja takusest niidist. Sidus lõimepindne toimne.

Särk

Särk on õmmeldud linasest poeriidest, lõikelt sarnane meeste särgiga. Särgi allservas ja varrukasuudes kitsas tikand – “kanavarbad”. Kaeluses kitsas eelpistes tikitud püstkrae. Vasakul küljel on 10 cm pikkune sisselõige, mis on kanditud punase linase riidega. Eeskinnis on suletav kahe nööbiga ja punasest niidist aasaga.

Sukad

Sukad on kootud Liisu käsitöölõngast nr. 8/2 .Sukamuster on pärit raamatust “Eesti sokikirjad” lk.43.

Üleval augureast läbipõimitud kolme värviga palmitsetud sukapael.

Pastlad

Pastelde tegemist õppisin 20. augustil 2009.a Palamusel toimunud õppepäeval. Pastelde valmistamiseks võib kasutada taimparknahka või kroomnahka. Kroomparknahk ei veni üheski suunas, on jäigem, käitub märjas halvemini. Parem on taimparknahk. Oluline on pastelde hooldus, vajalik õlitamine või vahatamine. Kui on plaanis pastlad tallutada, siis ei tohi eelnevalt talda õlitada ega vahatada, vaid liivapaberiga pind karvastada.

Pastlapael on palmitsetud jämedast linasest lõngast 6 lõngaga. Lapikult palmitsetud pael on parem kui ümmargune, ei lõhu pastla lõhe servi. Pastlapaelte otsad on tugevdatud sekundiliimiga, et ei hakkaks hargnema ja oleks kergem lõhedest läbi põimida. Kannalõhedesse on sisse põimitud 0,5 cm laiune nahariba ja hästi tugevasti voldid kokku surutud. Mõlemas nahariba otsas on sõlm.

Müts

Mütsi tegemiseks ostsin valge kübaratooriku, mille värvisin tumepunaseks ja osa ribasid kaunistuste tegemiseks lillaks, siniseks ja kollaseks. Kõik kaunistused on käsitsi peale õmmeldud.

Setu laste rõivaste kohta on Natalja Niidu ütluste põhjal 1941. aastal ülestähendusi teinud Veera Pino (Kaal et al. 2005):

VEERA PINO 1941. ES KT 23:43

... Lat`sil ka olõ`s määntsetke ostõtuiise hammet. Ummõl`de määndsest vanast rõiva otsakõsõst kokko jah. Lat`silõ õks valu`vahtsõst pal`lo es ummõlda, selleõt vahtsõnnõ linanõ rõivass om edimält veiga kõva ja kal`g. Peräh ko jo mõsõt ja kol`git ja keedät, siss saa parõp. Esiss latsõ`hammõ umblõmine määne kunst olõ`s. Ummõl`devva niisama külekese kokko, päämulk ja käüsekese. Kui kot`t ummõl`de kokko. Pikēpäkene ka ,õt külm olõse`s ne kõik.

1941 ES KT 23.57

Latsõlõ pantevva edimält rõiva peräh ristmist säl`gä. Papp võt`t latsõ ristivii seest väl`lä ja pand hammõkõsõ säl`gä. Kel siss määne hamõh ol`l õnnõ, rikkal ol`l õks rikka hamõh, vaesõl vaesõ hamõh. Määne linige otsakõsõst lõigat ja ummõld. Papp pand latsõlõ ka kübäräkese päähhä ja risti kaala. Inne ristmist olõke`s latsõl rõivet säläh. A pal`lo aigo tuu siss last ristmäldäke peete. Kõik`ko üt`s nätäl päive. Kõgõ murõhtidi, õt saasi õks latsõkõnõ ar ristivii ala. Inne ristmist siss ol`l veiga nõidmiist ja sumpmiist pelädä. A peräh ristmist, siss õks jo ol`l jummal latsõl man.

Vanast olõ`s tüümehilge kõrralitse rõivet, siss karusõl viil sääl edimääntse rõiva ol`liva. Võt ol`l niisama räbikokõnõ säläh ja viiso jalah. ...

Räbikokõsõ all niisama miä ol`l. Tütärlatsõl seto hamõh ja määne taht hot`s pakklanõ rüvvükene pääl, poisskõsõl jäl niisama linanõ hammõkõnõ ja paklatsõ kaadsa.

...Poisskõsõlõ tet`tevvä edimätse kaadsa siss, ko jo karja lät`s. Nii säit`sme vai katsa aastaka vanakõnõ ol`l,siss. Ko`poisskõsõl viil kaatso olõ`s,siss käve niisama pik`ä linadsõ hammõkõsõga.


Tartu Rahvarõivaste Valmistajate Kooli lõputöö
2009