Suure-Jaani naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. Muinasaegsed helmekeed koosnevad kristallidest, merevaigust ERM A 479:36/1-11 ja kaurikarpidest. 18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest ERM 8883 ja ERM 8753. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida.  
Särgi kaelus kinnitati vitssõlega ERM A 213:9, mida kandsid nii mehed kui naised või preesiga, mida kandsid ainult naised ERM 19791.

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur madal kuhiksõlg, näide Pilistverest ERM 8829. Kuhiksõle asemel võis keset rinda olla suur prees, läbimõõduga 6-10 cm ERM 19790.  
Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee, mis ulatus sõle või preesi peale. Kee küljes võis rippuda kannaga raha ERM A 424:89 või kodarraha ERM A 869:11 ja ERM A 424:90. Keskajast kuni uusajani olid kasutusel ka hõbehelmed (krõllidERM A 869:12/1-16.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust ja harisõrmust ERM 15468.


Ehete teema: Jana Reidla