Torma mees


Torma mehe rõivastuse osad olid särk, kintspüksid, pikk-kuub, vöö, vatt, kaapkübar, sukad, säärepaelad, jalanõud.


Särk

Meeste särk oli õmmeldud valgest linasest materjalist. Meeste särgil oli mahapööratav krae, õlaõmblused puudusid, õlgadel tikkpisteridadega kaunistatud õlalapid. Varrukavärvlid olid samuti kaunistatud tikkpisteridadega ning need kinnitati niidist valmistatud nööbi ning nööbiaasaga.

Meeste särgi rinnalõhik on mõndade teadete kohaselt olnud ees keskel. Ees asuv rinnalõhik kinnitati krae alt väikese vitssõlega. (ERM EA 206:59)

Tavaliselt õmmeldi särgile rinnalõhiku ülaossa ka paelad, sõltused, millega särgikaelus kokku tõmmati.

Püksid

Torma kihelkonnas tehti veel 19. sajandi keskel laiu, põlve all krookesse tõmmatud säärte ning vöökohalt värvelkinnisega põlvpükse nii linasest, villasest riidest kui ka seemisparki kitsenahast. Siiski oli üldisemaks moeks teha kitsaid eest nööbitava lakaga põlvpükse, mis olid enamasti potisinisest villasest riidest.

Pükste sääreotstes olid 2 sõrme laiused värvlid. Värvli mõlemas otsas olid nööpaugud, millest käis läbi värviline säärepael - kalasabapael. Paelaga tõmmati värvli otsad vaheliti ja seoti värvel suka peale paelaga ümber jala kinni. Pael seoti ka üks kord ümber sääre värvli pealt. Paelast tehti jala kõrvale aasad ja otsad jäid tupsudega rippuma.

Vatt

Torma mehe vatt ehk kampsun valmistati potisinisest villasest riidest, seljaosa oli taljes ning lõigatud kahes tükis – keset selga oli õmblus. Hõlma- ning küljeõmbluste vahele õmmeldi kiilud ehk lõtused. Väga iseloomulikud olid lipiga ehk selja keskjoonel vööst allpool oleva lahtise voldiga vatid. (Kaarma, Voolmaa. 1981:107)

Vatil oli peal kitsas püstkrae. Vatt käis eest vaheliti kinni, Tormas oli nii ühe- kui kaherealisi vasknööpidega vatte. Tormas on linaseid vatte, pihtrüüsid, tehtud nagu sealseid hilisemaid meeste pikk-kuubigi osaliselt läbilõigatud selja- või puusaosaga ning kroogetega seljal või puusadel. (Kaarma, Voolmaa. 1981:107)

Pikk-kuub

Täisvillasest toimsest lambamustast vanutatud kangast puusadega kuued  olid põhiliseks sooja- andvaks ülerõivaks. Kuube kanti aasta läbi, talvel tõmmati pikk-kuub kasuka peale.

Kuue pikkus oli poolde säärde ja allapoole, kuue seljal õmblust ei olnud. Õmblused olid kummalgi küljel, õlgadel. Meeste kuuele õmmeldi üldiselt  püstkrae. Peipsi järve äärsetel aladel õmmeldi pikk-kuuele lai krae peale. Seda kasutati kalal käies üleskeeratult varjamaks külma tuule eest. (ERM EA 1)

1860.-1870. aastate paiku hakkasid mehed Tormas kandma nn vene moodi kuubesid. Neil oli piht külgedel või nii seljal kui külgedel läbi lõigatud ja alumine osa tihedatesse kroogetesse kogutud. Kuue hõlmad käisid eest haakidega kinni.  (Kaarma, Voolmaa. 1981:107)

Kasukas

Talviseks ülerõivaks oli lambanahkne kasukas. Kasukad sarnanesid lõikelt riidest ülerõivastega ning neid tehti nii lühikesi kui ka kuue pikkuseid.

Vööd

Mehed tõmbasid pikk-kuue vööle kas diagonaalpõimes võrkvöö, telgedel kootud vöö, ostetud kamlottvöö,  või varrastel kootud vöö.

Vööd olid ligi 3 meetrit pikad. Kandmis- ja sidumisviis on kõigil laiadel tekstiilvöödel ühesugune. Vöö sidumist alustati eest keskelt, viidi otsad taha ja toodi taas ette, ristates need kõhul. Vöö otsi ei sõlmitud, vaid poetati vöö alt läbi ning jäeti külgedele rippu. (Raudsepp, A; Arold, P. 2013:7). Kasukatel kanti helmevöid.

ERMis: 3963, A7:2, A100:6, A100:20, ERM A 824:65 (helmevöö katke), ERM A 824:66 (helmevöö katke)

Peakatted

Meeste kõige pidulikum peakate oli ühtlase laiusega silindrikujulise rummuga mustast vildist kaapkübar. Tööd tehes kasutati suviti õlest punutud kübaraid.

Mitte väga pidulikul puhul kanti nii suvel kui talvel varrastega kootud või heegeldatud mütsi. (ERM EA 206)

Talvel kanti allalastavate kõrvadega karusnahast mütsi. Torma kihelkonast on teateid nelja kõrvaga lontmütsi kohta.

ERMis: ERM 3942 (heegeldatud müts), ERM A 194:10 (kaapkübar)

Sukad. Säärepaelad. Jalanõud

Põlvpükstega kanti pikki sukki, need olnud harilikult lambapruunid või hallid.  Sukad ulatusid üle põlve püksi alla. Sukad kinnitati ülevalt äärest ümber jala säärepaeltega. Meeste säärepaelad seoti ümber suka põlve alt ja püksisääre alt, kusjuures paelaotsad pisteti püksi sääreotsa värvli aukudest läbi ning kinnitati jooksvasse sõlme. Säärepaelad palmitseti värvilistest villastest lõngadest kalasabatehnikas.

Jalas kanti pidupasteldena mustaks pargitud pastlaid. Parknahast tippudega pastlad püsisid piduliku jalanõuna 19. sajandi lõpuni. Paelu sidudes tehti labajala peale rist ning pastlapaelad seoti kinni pahkluu kohal või siis ristati põlvini ja paelad kinnitati põlve all.

 

KASUTATUD ALLIKAD:

1)     Kaarma, M; Voolmaa, A Eesti rahvarõivad. Tallinn 1981

2)     Raudsepp, A; Arold, P, Rahvarõivaste valmistamise juhend. Torma mees. Tartu 2013'

3)     ERM Etnograafiline arhiiv 206. Kogunud Voolmaa, A 1968 Tormas

4)     ERM Etnograafiline arhiiv 1. Kogunud V. Bachman 1921


Teksti koostas: Meeli Lõiv
Retsenseeris: Reet Piiri