Ümber
kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid.
See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale, näide Urvastest ERM 18857:6/1-20. Helmed võivad
olla ümmargused, tahulised, torukujulised või soonitud. Erinevalt pikkadest
helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke
välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida, näide Harglast ERM A
509:6169 ja Tormast ERM 3995.
Särgi
kaelus kinnitati hõbedast vitssõlega ERM A 63:13, mida kandsid
nii mehed kui naised. Väikest preesi kandsid ainult naised ERM A 509:7.
Pidulikul puhul
seati keset
rinda hästi nähtavale
suur kuhiksõlg.
See pidi igal juhul ka üleriiete kaelusest välja paistma. Sõlg on kõrge ja 15-17
cm läbimõõduga ERM A 728:144, aga leidub ka
suuremaid, näiteks 23 cm läbimõõduga ERM A 712:32.
Kaela
seati pidulikul puhul veel pikem helmekee või hõbekett, mis ulatus servaga sõle
peale. Vanem, keskajast jäänud komme oli kanda väikeste kaelarahadega keesid,
näide Urvastest ERM A 444:3. Keskajast kuni
uusajani olid kasutusel ka hõbehelmed (krõllid)
ERM A 502:49.