Vastseliina naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale, näide Urvastest ERM 18857:6/1-20. Helmed võivad olla ümmargused, tahulised, torukujulised või soonitud. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida, näide Harglast ERM A 509:6169 ja Tormast ERM 3995.
Särgi kaelus kinnitati hõbedast vitssõlega ERM A 63:13, mida kandsid nii mehed kui naised. Väikest preesi kandsid ainult naised ERM A 509:7.

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur kuhiksõlg. See pidi igal juhul ka üleriiete kaelusest välja paistma. Sõlg on kõrge ja 15-17 cm läbimõõduga ERM A 728:144, aga leidub ka suuremaid, näiteks 23 cm läbimõõduga ERM A 712:32
Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee või hõbekett, mis ulatus servaga sõle peale. Vanem, keskajast jäänud komme oli kanda väikeste kaelarahadega keesid, näide Urvastest ERM A 444:3. Keskajast kuni uusajani olid kasutusel ka hõbehelmed (krõllid) ERM A 502:49.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti vitssõrmust, näide Harglast ERM A 26:1  ja harisõrmust ERM A 509:9

Ehete teema: Jana Reidla