Võnnu naine

Ehted

Ümber kaela kanti igapäevaselt mitmevärvilisi klaas- või kivihelmestest helmekeesid. See on naise kaitsemaagiline ehe juba muinasajast peale. Muinasaegsed helmekeed koosnesid kristallidest ERM A 462:67/1-9, merevaigust ERM A 462:68 ja kaurikarpidest. 18.-19. saj tehti keesid peamiselt eri värvi ja kujuga klaashelmestest. Erinevalt pikkadest helmekeedest, mida kanti rinna peal, jäeti lühikesed kaelusest vaid väheke välja paistma. Ümber kaela kanti 1-2 või rohkem helmerida. Klaashelmed olid erinevat värvi ja erineva kujuga: ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid), näide Laiuselt ERM 9312 või soonitud (kruvilised), näide Kõpust ERM 5880.
Särgi kaeluses kandsid nii naised kui mehed vitssõlge ERM 886

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur prees või  kuhiksõlg ERM A 656:103 või selle eelkäija, rõngassõlg ERM A 462:65.
Kaela seati pidulikul puhul veel pikem helmekee või hõbekett, mis ulatus rinnaehte peale. Kee küljes võis rippuda kannaga raha või kodarraha. Keskajast kuni uusajani olid kasutusel ka hõbehelmed (krõllid) ERM A 476:86/1-12.

Sõrmused olid meestel ja naistel sarnased. Abielusõrmustena kasutati enamasti hõbedast vitssõrmust, rombikujulise kaunistusmotiiviga sõrmust (näide Maarja-Magdaleenast) ERM A 178:29 ja harisõrmust (näide Tartu-Maarjast) ERM A 632:30.


Ehete teema: Jana Reidla