Alutaguse Ambla Anna Hageri Haljala Harju-Jaani Harju-Madise Iisaku Juuru Jõelähtme Jõhvi Järva-Jaani Järva-Madise Jüri Kadrina Keila Koeru Kose Kuusalu Lüganuse Nissi Paide Peetri Rakvere Rapla Risti Simuna Türi Vaivara Viru-Jaagupi Viru-Nigula Väike-Maarja


PÕHJA-EESTI RAHVARÕIVAD

Põhja-Eesti rahvarõivaste rühma moodustus Harju-, Järva- ja Virumaa rahvarõivastest. Selle rahvarõivarühma kandmise lõunapiir langeb kokku Eestimaa ja Liivimaa vahelise piiriga. Põhja-Eesti rahvarõivarühm oli vastuvõtlik mitmetele uuendustele võrreldes Lõuna-Eesti rahvarõivarühmaga. Kõige iseloomustavamaks jooneks sellele alale on naiste ülikonnas esinevad käised ning omalaadne lillornament. Samuti on selle ala iseärasuseks 19. sajandil naistel levinud piduliku riietusega pottmütsi kandmine (vahetas välja riidest tanu). Põhja-Eestis levis naistel varem kui mujal pikitriibuline seelik ja nii naistel kui meestel kujunesid üsna üldiseks sinist värvi ülerõivad.
19. sajandi alguses võis veel kaugemates kohtades naiste tavapärases pidulikus ülikonnas näha üksikuid vanemaid osasid nagu villane sõba, pikk kitsas seotav pearätik ja mitmeid teisi vanemaid peakatteid. Samuti esines ka ühevärviline tume seelik ja vööst rippuvad rõhud. 1840-ndateks aastateks oli selline vanemat tüüpi seelik enam-vähem kadunud ja lihtne pikitriibuline seelik sai piduliku rõivana ainuvalitsejaks.
Tööl aga kanti veel ühevärvilisi musti või valgeid linaseid seelikuid. Vaesemad tüdrukud pidid peoriietenagi leppima musta seelikuga, millele olid alla aetud värvilised paelad.
Põhja-Eesti seelikutriibustikus valitsesid roheline, sinine ja madarapunane värv. Valgepõhjalised seelikud olid iseloomulikuks rohkem Harjumaale ja Lääne-Virumaale. Neid kandsid peamiselt nooremad, kuna vanemad eelistasid tumedamaid toone. Et kandja hästi puusakas oleks, kanti üksteise peal 2-3 seelikut. Jõukamatel oli neid ülestikku isegi rohkem.
19. sajandi teasel poolel hakati metsavärvide asemel kasutama ostetud aniliinvärve, millega seelikutruubustik muutus eredamaks. Enne üleminekut linnatüüpi rõivastusele ilmusid pikitriibuliste kõrvale lühikeseks ajaks ristitriibulised seelikud. 19. sajandi lõpul hakati juba kandma ruudulisi seelikuid samast riidest või sitsist jakiga, mis tähistasid lõplikku üleminekut linnatüüpi rõivastusele.