Naine Mees 

Iisaku kihelkond

Iisaku kihelkond on ajalooline kihelkond Virumaal. Kihelkond moodustati 1654. aastal Jõhvi ja Vaivara kihelkonna osadest. Kihelkond oli pindalalt suur, kuid hõreda asustusega. Naaberkihelkondadeks on Vaivara, Jõhvi, Lüganuse, Viru-Jaagupi, Simuna ja Torma.

Kihelkonna maad jäävad tänapäeval Ida-Viru maakonna aladele. Kihelkonna keskosa moodustab Iisaku valla, edelapoolsed alad Tudulinna ümbruses moodustavad Tudulinna valla, lõunaservas asuv Peipsi järve rannikuäär moodustab Alajõe valla peamise osa.

Rahvarõivaste põhiliste tunnuste poolest kuulus Iisaku kihelkond koos ülejäänud Ida-Virumaaga (Alutaguse) suurde Põhja-Eesti rahvarõivarühma.

Iisaku alal on ajalooliselt kantud erinevate rahvusrühmade rahvariideid, sest kihelkonna eripäraks on läbi ajajndite olnud rahvastiku kirju etniline koosseis – valdava elanikkonna moodustavad eestlased, kihelkonna keskosas paikneb nn. poluvernikute rühm, Peipsi rannakülades aga venelased.  

 

Eraldi teemana väärib käsitlemist Iisaku kihelkonnas siinsete põlisrahva kõrval elanud vene-vadja-isuri segarahvastik, ehk nn. poluvernikud, kes olid vastu võtnud luteri usu.

Poluvernikute rõivastus erines oluliselt ülejäänud Ida-Virumaast, kaasaarvatud Iisaku põliseestlasest. Segarahvastiku rõivastus oli oma elementide poolest sarnane Kagu-Eesti setude rõivastusele.