Peetri naine

Ehted

Igapäevaselt olid ümber kaela klaas- või kivihelmestest helmekeed (kurguhelmed). See on pigem amulett kui ehe, mis ümbritseb tihedalt kaela ja paistab kaelusest vaid osaliselt välja. Tavaliselt on kurguhelmeste kee otsad kukla tagant paela või riideribaga kinni seotud. Kurguhelmed võivad olla ühe- või mitmerealised. Pika umbse ringina valmistatud kee seatakse kahe- või neljakordselt ümber kaela ja tõmmatakse otstest nöör või riideriba läbi ja seotakse kukla taga kokku (mitte ei panda üle pea kaela). Helmed on klaasist, kivist (erinevad kristallid) või merevaigust. 18.-19. sajandi helmekeedes on peamiselt erivärvilised klaashelmed. Klaashelmed võivad olla ümmargused, tahulised, torukujulised (piiprellid) või soonitud (kruvilised). Kurguhelmed pandi tüdrukule peale sündimist kaela ja sellega läks naine ka hauda. Esimesed helmed kinkisid lapsele tavaliselt ristivanemad.

Särgi kaelus kinnitati kurgu alt hõbedast (ka vasest) vitssõlega ERM A 509:6325. Selle asemel võis olla väike (2-4 cm läbimõõduga) prees ERM A 509:629 ja ERM A 509:608.  

Pidulikul puhul seati keset rinda hästi nähtavale suur prees (6-9 cm läbimõõduga, vt Lisa 1 teksti lõpus) või kuhiksõlg. Preesi võib kanda ka ülalpool (eriti, kui sõlg ja prees on korraga kasutusel), aga sõlg on kindlasti rinna kõrgusel. Kuhiksõled ERM A 509:699 on 6-10 cm läbimõõduga. Kuhiksõle graveeringu eeskujuks sobib Kattenbergi mustriraamatust sõlg nr 58 (vt Lisa 2).

Kaela seati pidulikul puhul lisaks igapäevastele kurguhelmestele veel hõbekett või nöörile lükitud helmestest kee, mille külge olid kinnitatud kannaga rahad ERM 2256. Need olid hõbetaalrid või -rublad. Kaelarahasid oli kee küljes tavaliselt üks või kolm. Peetri kihelkonnast on teada, et helmekeesid võis olla üks või mitu rida ja hõbekett oli ühe-või kaherealine (ERM EA 2, Peetri khk 1923). Ilmselt on kantud samamoodi ka kodarrahasid ERM 18377. Alumine keskmine raha ulatub tavaliselt rinnale kinnitatud sõle või preesi vastu. Nii hakkab ehtekomplekt käies kilisema ja sellel pidi olema kurje vaime eemalepeletav toime.  

Sõrmustest sobib kandmiseks hõbedast vitssõrmus ERM A 509:358 ja harisõrmus (näide Koerust) ERM 8205, mis olid tollal talupoja abielusõrmuseks. Vt ka Lisa 3.



Lisa 1

Suur prees nr 23 Kattenbergi mustriraamatus

Läbimõõt ca 8 cm, puntsitud ornament. Foto (detail) ERM Fk 1087:7. Sobib Lõuna-Harjumaa, Järvamaa ja Põhja-Viljandimaa rahvariiete juurde. 

Lisa 2

Kuhiksõlg nr 58 Kattenbergi mustriraamatus

Läbimõõt 6-10 cm, graveeritud ornament kolme õiega, kuhik sujuva kumerusega. Foto (detail) ERM Fk 1087:11. Sobib Põhja-Eesti rahvariiete juurde.



Lisa 3

Harisõrmuse üks alaliik on nn kätega sõrmus, mida on kandnud nii naised kui mehed, sageli nimetatakse neid abielusõrmusetena. Materjaliks enamasti hõbe.

Ehete teema retsenseeris: Jana Reidla