Naine Mees

Jämaja kihelkond

Jämaja (saksa keeles Jamma) hõlmas Sõrve poolsaare kesk- ja lõunaosa. Peaegu terves ulatuseses merega ümbritsetud kihelkonnal oli lühike maapiir ainsa naabri – teise Sõrve kihelkonna Ansekülaga. Kaasaegse haldusjaotuse järgi kattus Jämaja kihelkond üldjoontes praeguse Torgu valla territooriumiga.

Sõrve kahe kihelkonna – Jämaja ja Anseküla rahvarõivaülikonnad paistsid silma teiste Saaremaa kihelkondade seas. Samas oli nende endi vahel ka mõningaid erinevusi.

Sõrve naise särk oli erinevalt teistest Saaremaa särkidest kõrge kraega.

Seelik kuub oli pikk, ulatudes all peaaegu maani ja üleval kuni rindadeni.

Vanamoeline must seelik must kuub, ümbrik, mida kaunistasid allääres kollane kootud pook ning mitmevärviline pael ail selle servas, püsisid kuni 20. sajandi alguseni leinarõivana. 19. sajandi I pooles hakati senise ühevärvilise seelikukanga sisse kuduma põikitriipe. Selle kirikuue põikitriibud viirad, laigud, kiri olid kihelkonniti üpris erinevad. Sõrve seeliku kirikuue põikitriibustik oli kõige laiem. Erinevalt Ansekülast, kus triibustiku punane värv jäi püsima, muutus see Jämajas lõpuks oranžiks. Kirikuue ajal saavutas Sõrve seelik ka oma maksimaalse pikkuse. F. S. Sterni litodel ajavahemikust 1856-71 oli Sõrve must kuub veel suhteliselt lühike, ulatudes poolde säärde. Sõrve seelik oli tegelikult pihikseelik, sest siinseks üheks omapäraks oli liistiku seeliku külge õmblemine. Nii nagu ei võetud Sõrves omaks pikitriibulist seelikut kiutkuube, ei hakatud siin tegema ka uuemamoelist ühevärvilist liistikut.

Erinevalt mandrist oli Saaremaal ka neidul põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures. Põll oli siin oma siluetilt veidi kitsajoonelisem. Nagu teistes Lääne-Saaremaa kihelkodades, nii oli ka siin eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut.

Piduliku peakatte tanu asemel hakati siin alates 19. sajandi keskpaigast eelistama tuttmütsi, mis oli varem rohkem meeste peakattena tuntud.

Ülerõivad õmmeldi Sõrvele omaselt helehallist kangast. Jämajas muutus vammus kogu aeg lühemaks, ulatudes lõpuks vaevalt puusadeni. Nii oli see ainus kihelkond Eestis, kus naisel pikka üleriiet ei olnudki.

Ehetest kodunesid preesid preesised ainult Sõrves, mujal Saaremaal neid ei kantud. Peaaegu kogu Saaremaal levinud südamekujulist sõlge kanti kõige rohkem Sõrves.

Sõrve oli üks nendest Saaremaa piirkondadest Kihelkonna, Mustjala, Pöide ja Muhu kõrval, kus rahvarõivaid kanti kõige kauem, osaliselt veel 20. sajandi algul.