Naine Neiu Tüdruk

 

Kaarma kihelkond

Kaarma (saksa keeles Karmel) kihelkond asus Saaremaa keskel, ulatudes Kuressaare ümbruses mereni. Piirnes Anseküla, Kärla, Mustjala, Karja, Valjala ja Püha kihelkondadega. Administratiivselt kattus endine Kaarma kihelkond praeguse Kaarma valla territooriumiga välja arvatud mõned väikesed erandid.

Kaarma ja Kärla kihelkonna naised võtsid võrreldes teiste Saaremaa kihelkondadega oma riietuses märksa varem omaks linnamoe elemendid. Nii olid siin mõned vanemad piduülikonna osad 19. sajandi lõpuks pea täielikult unustusehõlma vajunud.

Vanamoeline must seelik must kuub ja selle edasiarendus kirikuub – ühevärviline seelik põikitriibustikuga allääres kadus Kaarmal juba nii vara, et seda 20. sajandi alguses enam ei mäletatudki. Selle asemel moodi tulnud pikitriibuline seelik kiutkuub oli ainuvalitsev juba 1850. aasta paiku. Võrreldes mandriga oli kiutkuue triibustik Saaremaal tumedakoloriidilisem ja triibud kitsamad.

Erinevalt mandrist oli Saaremaa neiul ka põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures.

Kaarma kihelkonnast on teada ainult uuemamoelised liistik ja kampsun. Need tulid riietusse koos kiutkuuega ja olid tagasihoidlikumalt või üldse kaunistamata võrreldes varasema liistiku ja vammusega. Lõikelt ja värvilt sarnanesid Kaarma naise liistik, kampsun ja pikk-kuub Kärla naise omaga. Ühesugused olid ka nende kahe kihelkonna kabimütsid. Kuju poolest hobusekapja meenutav kabimüts oli küll tuntud paljudes Saaremaa kihelkondades, kuid massilist kasutust ei leidnud. Kõige rohkem on selle kandmist seostatud eelkõige Kaarma, Kärla ja Püha kihelkondadega. Oskar Kallase andmeil kandsid naised Kaarma kihelkonnas pinnmütsi ajavahemikus 1845-70, 1890. aastail olnud see vaid üksikutel.

Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka siin eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut.