Naine Tüdruk Mees Neiu

Kärla kihelkond

Kärla (saksa keeles Kergel) kihelkond oli ainus Saaremaa kihelkond, millel puudus merepiir. Tema naabriteks olid Anseküla, Kihelkonna, Mustjala ja Kaarma kihelkonnad. Administratiivselt kattus endine Kärla kihelkond tänapäevase Kärla valla territooriumiga.

 

Kärla ja Kaarma kihelkonna naised võtsid võrreldes teiste Saaremaa kihelkondadega oma riietuses märksa varem omaks linnamoe elemendid. Nii olid siin mõned vanemad piduülikonna osad 19. sajandi lõpuks pea täielikult unustusehõlma vajunud.

Kärla naise piduriided sarnanesid mitmes osas kahe naabri – ühelt poolt Kaarma ja teiselt poolt Kihelkonna naise riietega.

Peaaegu ühtemoodi nägid välja Kärla ja Kihelkonna naise särgid – mõlemad olid kas väikese püstkraega või hoopis ilma selleta ja suhteliselt vähe kaunistatud. Vanamoeline must seelik must kuub ja selle edasiarendus kirikuub – ühevärviline seelik põikitriibustikuga allääres kadus Kärlal nagu ka Kaarmal  juba nii vara, et seda 20. sajandi alguses enam ei mäletatudki. Selle asemel moodi tulnud pikitriibuline seelik kiutkuub oli ainuvalitsev juba hiljemalt 19. sajandi keskel. Võrreldes mandriga oli kiutkuue triibustik Saaremaal tumedakoloriidilisem ja triibud kitsamad. Kärla kiutkuub sarnanes Kihelkonna omaga. Kui teistes Saaremaa kihelkondades volditi kiutkuube ainult ülaosas, siis siin aeti voldid üleni sisse. Omavahel sarnanesid ka Kärla ja Kihelkonna tuttmütsid.

Kaarma kihelkonnaga olid nii lõikelt kui värvilt sarnased aga liistik, kampsun ja pikk-kuub. Ühesugused olid ka nende kahe kihelkonna kabimütsid. Kuju poolest hobusekapja meenutav kabimüts oli küll tuntud paljudes Saaremaa kihelkondades, kuid massilist kasutust ei leidnud. Kõige rohkem ongi selle kandmist seostatud Kärla, Kaarma ja Püha kihelkondadega.

Erinevalt mandrist oli Saaremaa neiul ka põll. Seda hakati kandma pärast leeri ja peamiselt just piduülikonna juures.

Nagu teisteski Lääne-Saaremaa kihelkondades, nii oli ka siin eriomane komme kanda paremal puusal uhket lahttaskut.