Mustjala mees

Mehe pidulikku rõivakomplekti kuulusid särk, kaelarätt, püksid, üleriided, peakatted, sukad, jalanõud

Särk

Särk õmmeldi valgest linasest riidest. Kõrge krae kaunistati valgest linasest niidist tikandi ja piluga. Krae ja manseti värvli servadesse tehti tagid – sakilised äärepisted nii kaunistuseks kui kaitseks serva kulumise eest.

Kaelarätt

Mees kandis naisega samasugust kaelarätti. See oli Saaremaale iseloomulikult punase- või sinise-valgeruuduline. Kaela seadis mees selle hoopis teistmoodi, kui naine. Kõigepealt keerati rätik rulli ja otsad viidi eest kukla taha, kus need ristati, toodi ette ning seoti lipsuks. 

Püksid

Tavaliselt õmmeldi püksid kodukootud vanutatud lambahallist kangast tüssist.

19. sajandi keskpaigas olid üldlevinud põlvpüksid kintspüksid, lappidega püksid, millel oli ees nelinurkne lapp lakk, mis kinnitati üleval nurkades nööpidega värvli külge. Mustjalas lakaga püksid eriti ei kodunenud. Siin seoti püksid värvlist kinni keskkohast veidi paremal pool. Lõhik sääreotste välisküljel kinnitati haakidega.

Üleriided

Mustjala vatt luhki hännaga jäkk, lipiga vatt õmmeldi varasemal ajal pükstega sama värvi hallist kangast. Hiljem hakati vatti pruunist kangast õmblema.Vatt ulatus poolde reide ja selle seljal oli lahtine volt lipp. Väikese püstkraega vatt kinnitati ees haakidega, lisaks seoti selle peale kaks korda ümber keha ulatuv võrkvöö või suure pandlaga nahkrihm

Pikk-kuub oli mehel ja naisel üldjoontes üsna sarnane. Mehe pikk-kuue rinnaesine oli rohkem kinni ja kaunistusteta.

Peakatted

Suvel võidi kanda poolkerakujulist murumütsi või tuttmütsi tornmütsi. Kui naise tuttmüts oli kas sinise- või mustapõhjaline, siis mehele kooti see üldreeglina valgepõhjaline. Erinevalt teistest kihelkondadest kandnud Mustjalas ka naised valget tuttmütsi. Piduülikonna õige peakate oli siiski kõvakübar lakk, mis oli pealt laieneva rummuga. Musta või tumepruuni kübara kaunistuseks oli värviline lakipael või -nöör.

Sukad

Sukad kooti lambamustad või hallid ja need ulatusid pükste sääreotste alla. Et sukad alla ei vajuks, sidus ka mees nagu nainegi need 1-3 cm laiuste ja kuni 1,5 m pikkuste värviliste sukapaeltega kinni.

Jalanõud

Jalas kandsid mehed musti kingi. 19. sajandil olid tavalised säärsaapad.

 

Kasutatud kirjandus:

1. Kaarma Melanie, Voolmaa Aino. Eesti rahvarõivad. Tallinn, 1981

2. Manninen, Ilmari. Eesti rahvariiete ajalugu. Tartu, 1927.

3. Piiri, Reet. Rahvarõivad Eesti Rahva Muuseumist. Tallinn, 2006.


Teksti koostas: Maret Soorsk