Reigi naise rahvarõivad

Särk (kurdussärk, juppsärk)

Reigis ja kogu Hiiumaal oli särgi näol  enamasti tegemist nö ihusärgi või alussärgiga. Oma lõikelt sarnanes särk (kurdusssärk) küütkuue ehk seelikuga, kuid õmmeldi linasest riidest. Suvel kasutati pikka linast eest nööbitava pihaosaga suursärki  tööriidena. Külmal ajal kanti seda villase seeliku all kirikusse minekul, kodus tarvitati enamasti  lühemat  juppsärki.

Seelik (mustkuub, küütkuub) 

19. sajandi keskpaigani kandsid Hiiumaa naised lambapruunist villase riide laidudest (8) kokku õmmeldud alaosa ja nööbitava villasest või linasest riidest pihikuosaga seelikut. Sajandi keskel asendati ühevärvilised seelikud triibulistega, mis ühtlasi muutis riietuse piirkonniti varasemast erinevamaks. Reigi  seelikuid  iseloomustab kahe erineva triibukombinatsiooni kasutamine. Kihelkonna eri piirkondades kasutatakse aga erinevaid  vahevärve ( näiteks punane, sinine, lilla, roheline )Seelik ise volditi nii, et vahevärv jäi osaliselt volli sisse, kusjuures  paistma jäi heleda südamiku ja tumeda välisservaga  triibustik. Seelik ei olnud väga tugevalt vollidesse pressitud. Eest nööbitava linase pihiku ehk öödri  seelikupoolne osa  kaeti  mõnikord punasekirju riidega, et käiste pits paremini näha oleks.  Seeliku alumisse serva kinnitatakse must kalevist riideriba ehk toot. Seeliku ja toodi ühenduskohta varajatakse kitsa kardpaela või värvilise kaleviga. Lisariie muudab seeliku peaaegu maaniultuvaks.

Käised

Käiseid kantakse seeliku eestnööbitava pihikuosa  peal. Varasemad käised õmmeldi linasest riidest, kuid puuvillase riide kättesaadavaks muutumisel tehti sellest  juba kõik pidupäevakäised. Reigi  uuemat tüüpi puuvillaseid käiseid iseloomustab  ühe  äärekaunistuse kasutamine. Enamasti oli selleks heegelpits, kuid mõnikorg kasutati  ka sik-sak paela. Ka sellele piirkonnale on  iseloomulik mahamurtud ristkülikukujuline krae, mida kaunistati pilu- ja auktikandi, puuvillase servast palistatud äärevolangi või kitsa pitsiga. Enamasti heegeldati pitsid puuvillaniidist, kuid on kasutatud ka ostetud pitse.

Põll

Põlled tehti  samuti esialgu linasest, hiljem puuvillasest riidest. 19. sajandi II poole Reigi põlledel  on tavaliseks  paar pitsi, valge või kirjust puuvillasest riidest sats allääres.  Ka lihtne valge kahara alussatsiga põll on sellele piirkonnale iseloomulik. Põlled on võrdlemisi laiad ja pikkuse poolest erinevad, (iseenesest peaaegu ruudukujulised) ulatudes mõnikord  kandja  seeliku  toodi kardpaelteni, teinekord vaid 2/3 seeliku pikkuseni ja külgedelt puusa kekpaigani. Põlle kandsid nii neiud kui naised.

Ehted

19. sajand oli ehete poolest võrdlemisi tagasihoidlik, kuid käiste kinnitamiseks ja kaunistamiseks kasutati mitmeid vitssõlgi, silmadega preese, erinevaid helmeid, värvilisi kaelapaelu, rätikuid sõrmuseid jms.

Vaskvöö rõhkudega

Seeliku peal kanti Reigis vaskplekiga kaetud nahkvööd, mille küljes rippusid nii “kuldsed ketid litritega (rõhud) kui ka tinast tupega nuga ning messingist kattega nõelakoda. Reigi rõhuvöö oli teiste Hiiumaa kihelkondade omadest laiem ning lihtsama kaunistuasega. Mõnikord asendasid vööneete naha külge kinnitatud vasksed nööbid. Ka  meistri tehtud  rõhukette  võis olla vähem kui Lõuna-Hiiumaal. Kirivöö kandmisest seelikul on vaid üksikteateid, enamasti kasutati kirivöid pealisriietel.

Sukad

Triibulise  seeliku juures kanti valdavalt valgeid sukki, aga püsima jäid ka mustkuue juures enam kasutatud punased sukad, lühiajaliselt kanti ka kirjusid sukki nö pugusid. 

Kingad

Pidulikul puhul on Hiiumaal kantud madala kontsaga musti paelkinnisega kingi, mida ilmestasid valged puuvillased paelad. Reigirootslaste puhul on vähesel määral mainitud ka pastelde kandmist, eriti  kohalike rootslaste poolt. 

Peakatted

Palmik

Palmik on kalevist  händadega pähepõimitav peakate, mis hoiab nii neiu kui naise  juuksed korralikult koos. Palmikud võisid olla eri värvi kalevist:  rõõmuaegsed punased, paastuaegsed sinised ja leinaaegsed mustad. Reigi  palmiku hännad kaunistati ainult alumises osas kardpitsi-või paelaga, lisaks kasutati piiprelle või litreid. Palmikuhänna servas oleva värvilisest riidest kandi sees oli õhuke pulk ehk vismär, mis hoidis palmikuhännad sirgena. Sama hea oli ka händade mõlemalt poolt kaunistamine. Palmiku peale pandi ja kinnitati kõik ülejäänud peakatted.

Penik

Kardpaeltega kaetud ja rippuvate siidpaeltega ilustatud pärg oli Pühalepas pruutide peakatteks. Lihtsamat paelteta penikut olevat kandnud ka pruutneitsid ja varem neiudki pidulikel puhkudel.

Tanu

Reigi kihelkonna abielunaise, eriti  aga noorikutanu on üks fantaasiarikkalikumalt kaunistatud peakatteid. Ristküliku või trapetsikujuline tanu on lisaks ristuvatele paeltele ilustatud nii värviliste tupsude, kunstlillede, litrite, pärlite jms  Varasemate tanude puhul esineb ka möödukamat tikandkaunistust.

Jakk, jäku, vildne särk

Jakilaadsed kehakatted ehk vähejäkud õmmeldi lambapruunist villasest riidest ja need meenutasid oma lõikelt  pikkade kuubede lühikesi variante. Eest paari haagiga kinnitatavad. Varrastel kootud jakid ehk särgid, olid enamasti tumesinised või lambapruunid, riidega äärtest kanditud . Kinni käisid nagu jäkudki enamasti vöökohast haakidega.

Ülerõivad

Reigis kanti  19. Sajandi Ii pooles taljesse töödeldud, kuid tugevate seljale (puusale)  jäävate  vollidega pikk-kuube (suurjäku). Muistsema lõikega laikuub oli peaaegu igapäevakasutusest taandunud, kuid leidis koos pikkade pealinadega (nuutislina, vallalislina) kasutamist veel pulmatraditsioonid ja armulaual käies. 

 
Teksti koostas: Helgi Põllo