Vormsi poisi rahvarõivad 

VÄIKESE POISI RÕIVAD


VANEMAD RÕIVAD


Lapsevöö

Aluseks ERM A 287:5
Peale sündi laps mähiti ja talle seoti ümber pikk riideriba ehk lapsevöö barnlind. Lapsevöö on 11 cm laiune 225cm pikkune helekollasest villasest kangast riideriba, mille otsad ja üks serv kanditi poisi tunnusele vastavalt sinise villase 1cm laiuse riidekandiga.
Aluseks NM.0003281
Nordiska Museet´i kogudes asuv vöö linda (mähkima, mässima, kerima, siduma, sidet tegema) on kodukootud villasest ja linasest kangast vöö, mille pikkus on 1,85 m ja laius 4,17 cm.

Igapäevamüts

Aluseks ERM A 509:5333
Lapse igapäevane peakate barnmüss, pikmiss valmistati puuvillasest trükimustrilisest punasest ja sinisest kangast. Müts koosnes ühest keskosast ja kahest sümmeetrilisest küljetükist. Poisi tunnusena olid mütsid küljed sinisest ja keskosa punasest trükimustrilisest kangast. Mütsi serv kanditi samade trükimustriliste kangastega nii, et punase kohal oli sinine kant ja sinise kohal punane kant. Esiserva õmmeldi tihedalt volditud (2-4mm) valge riideriba. Sõlmiti kandivärvi või valgete puuvillariidest paeltega. Mütsid õmmeldi voodrile.

Müts

Aluseks NM. 0003284
Väikesed poisid kandsid peakatet tupplua, topplua. Selle baretitaoline peaosa koosnes 6 tumesinisest riidesiilust gairar. Siilud olid kitsaste kollaste kandiribadega ühendatud ning kanditud laia (7cm) sakilise kollase kandiga krun, kruna ning ääristatud 0,7cm punase paelaga. Pealael oli punastest-kollastest riideribadest kokkurullitud nupp. See krun hoidis väiksemat mütsi justkui kroonina veidi kõrgemal.
Peakate vooderdati seestpoolt linase kangaga.
Tupplua on vana, umbes 11.sajandisse ulatuv, tõenäoliselt Skandinaavia pärand eestirootslaste riietuses, mida kandsid Vormsi ja Noarootsi naised ning poisid. Selline müts on olnud kasutusel ka Soomes. Arvatavasti just eestirootslaste kaudu ongi see ürgne Põhjala mütsikuju jõudnud eestlasteni, eriti Loode-Eestisse, levides teatud ulatuses kogu Eestis, va kagupiirkondades.
E.H.Schlichtingi litol kujutatud poisi igapäevast sinist, punaste vahetriipudega murumütsi kandsid varem ka naised. Välisele sarnasusele vaatamata erines kasutus: Vormsi müts asetati pruudile pähe kohe pärast laulatust, enne noorikumütsi saamist, seega oli see pulmaga seonduv peakate; Noarootsis kanti murumütsi aga argipäevadel.

Kuub

Väikestele poistele, kellel veel pükste kandmise õigust polnud, õmmeldi sinisest või kollasest riidest kuuekesed pojkrock, kolt nagu tüdrukutelegi. Russwurmi järgi kandsid poisid kuni 7. või 8. eluaastani kollaseid riideid ja kirjusid mütse. Oma „kukepüksid“ saadi 3-4 aastaselt jalga.
Poistele õmmeldud sinise villasest kangast kuuekese rokk lõige erineb tüdruku kuue lõikest – see koosneb ühendatud varrukatega piha ja esiosast ning kahest küljeosast. Kuue esiosa seelikosas voldid puuduvad, laiad vastandvoldid olid seatud kummalegi küljele ja seljataha. Kuub kinnitati sarnaselt tüdruku kuuega seljalt nööpide ning lõngast aasadega. Kinnise vasak ja parem pool kanditi 5-6 cm laiuse punase villase kangaga. Ühele kinnise poolele õmmeldi 7-10 metall-või klaasnööpi ja teisele poolele õmmeldi punasest lõngast palmitsetud aasad. Nii nööbid kui aasad õmmeldi kinnise külge punase lõngaga. Ümara kujuga kaelava kanditi 0,7 cm laiuse punase villasest riidest kandiga. Varrukasuu kanditi 6 cm laiuse punase villase riidega. Kleidi alumise osa laius allääres oli u 170 cm. Kleidil alläärde seati nn kasvutagavaraks lappvolt. Alläär õmmeldi üle punase laisalõngaga.
Tõenäoliselt oli lisaks villasele kuuekesele kasutusel ka kas samalõikeline linane kuueke või meeste särgi eeskujul pikk särk.

Jalanõud

Enamasti käisid lapsed paljajalu, kuid lastele valmistati sarnased pastlad nagu täiskasvanutelegi – mustad ja kurrutatud.

Sokid, säärised

Jalas kandsid poisid sarnaselt tüdrukutega valgeid vikliga sokke.


UUEMAD RÕIVAD


Seoses 19. sajandi viimasel veerandil alanud muutustega vormsirootsi rõivastuses kadusid laste rõivastusest tõenäoliselt eeskätt poiste kuuekesed. Poisid rõivastati sarnaselt levinud linnamoelise meesterõiva eeskujul.

SUUREMA POISI RÕIVAD


VANEMAD RÕIVAD


Poiste vanemad rõivad sarnanesid sama aja meesterõivastele. Erinesid peakatted, ülerõivad.

Särk

Aluseks NM.0003290a
Poiste särk skjerta, skjorta valmistati valgest puuvillasest või linasest kangast mahapööratud kõrge kraega, eest rinnalõhikuga ning õlalappideta. Rinnalõhik suleti punutud valgete paelte ja lihtsa vitssõlega. Kaunistused olid tagasihoidlikud - kahe tiheda tikkpisterea vahel sõmpisterida nii krael kui ka kitsal varrukavärvlil (1-1,5cm). Kaelakaar ja varrukasuu olid kurrutatud. Varrukavärvel kinnitati valgete või punaste paeltega.

Püksid

Lakaga põlvpükse knebiksar valmistati lambamustast või pruunist villasest. Pükste sääred ulatusid natuke allapoole põlvi, säärekinnisel asetsesid messingnööbid. Suvel kanti sama lõikelisi valgest linasest pükse või õmmeldi poistele pikemad särgid. Püksilakk kinnitati messingnööpidega.

Säärepaelad

Pükste säärevärviltele mähiti nn kalahännalised kollastest, sinistest, punastest lõngadest palmitsetud ning otstest tuttidega säärepaelad hinsbain, knebånd. Poiste säärepaelad olid analoogsed naiste säärepaeltega.

Vest

Särgi peal kanti vesti, mis oli valmistatud punaste, valgete ja siniste pikitriipudega villasest kangast. Triibukangast oli õmmeldud nii vesti esi- kui seljaosa. Vest voodriks oli linane või puuvillane kangas. Esiosa kinnis ulatus küllaltki kõrgele ja nööbiti kinni messingnööpidega. Aasad heegeldati rohelisest või sinisest lõngast ning õmmeldi esikinnise külge punase lõngaga. Vesti kanti pidulikul puhul särgi peal.

Rätik

Kaela ümber seoti punasekirju villane rätik nii, et särgi krae nurgad räti alt välja paistsid. Pidulikel puhkudel kanti ka heledat rätikut.

Lühike kuub

Puusadeni ulatuv kuub rocken, paltrokk, päll-rockon valmistati enamasti samast riidest, mis püksidki. Kuub koosnes kahest selja- ja kahest hõlmatükist. Mõlemad seljatükid olid alt järsult laienevad ja jäetud kinni õmblemata nii, et selja keskele moodustusid lipid. Varrukaotsad kanditi heledama sinise villase riidega (7cm). Kuuel oli madal püstkrae, mis ulatus veidi üle õlaõmbluse esiosa poole. Russwurmi järgi on krae olnud ka sinine. Kaelaava esiosas kolmnurkne. Kuue hõlmad kinnitati 8-12 messingnööbi ja sinisest lõngast aasade abil, mis õmmeldi hõlmade külge punase lõngaga. Kaelarätik pidi olema nähtav. Kuue hõlma- ja alläär, selja, kaelakaare ja külgede ühendusõmblused kaunistati seestpoolt punase ja kollase laisalõngaga.

Müts

Aluseks NM.0003284
Poisid kandsid peakatet tupplua, topplua. Selle baretitaoline peaosa koosnes 6 tumesinisest riidesiilust gairar. Siilud olid kitsaste kollaste kandiribadega ühendatud ning kanditud laia (7cm) sakilise kollase kandiga krun, kruna ning ääristatud 0,7cm punase paelaga. Pealael oli punastest-kollastest riideribadest kokkurullitud nupp. See krun hoidis väiksemat mütsi justkui kroonina veidi kõrgemal. Peakate vooderdati seestpoolt linase kangaga.
E.H.Schlichtingi litol kujutatud poisi igapäevast sinist, punaste vahetriipudega murumütsi kandsid varem ka naised. Välisele sarnasusele vaatamata erines kasutus: Vormsi müts asetati pruudile pähe kohe pärast laulatust, enne noorikumütsi saamist, seega oli see pulmaga seonduv peakate. Hiljem on seda kandnud poisid. Noarootsis kanti murumütsi aga argipäevadel.

Sukad

Poisid kandsid argipäeviti pruune või halle villaseid põlvikuid.

Pastlad

Pastlad olid sama kujuga ning samuti kurrutatud kui naistel. Erinesid vaid selles, et meeste pastlapaelad olid lühemad.


UUEMAD RÕIVAD

Sarnaselt meesterõivastusega säilis poiste vanem rõivastus sajandivahetuseni üldjoontes endisena, kuid kadus siis täielikult ja asendus linnarõivastega.